Enda Keskerakonnast välja arvamise erakonna aukohtus vaidlustanud Simmo Saar leiab, et tema liikmestaatuse ennistamata jätmine on mõistlik, kuna ta ei jaga keskerakondlikke tõekspidamisi ei Eesti ajaloo, sõnavabaduse ega valikuvabaduse seisukohalt võetuna.
«Kuigi Eesti vajab tugevat vasakpoolse maailmavaatega erakonda, ei saa Keskerakonda paraku tõsise riigielu mõjutajana võtta,» sõnas Saar.
Saare sõnul oli esialgse erakonna juhatuse otsuse vaidlustamine aukohtus tingitud eelkõige juhatuse poolsete menetlusnormide rikkumisest. «Juhatus käitus segaselt ja vastuolus hea tavaga. Kui esimeses otsuses puudus välja arvamise motivatsioon täielikult, siis teises otsuses heideti mulle ette nii nõukogude okupatsioonile viitamist Savisaare Moskva visiite analüüsivas artiklis kui riigikogu valimistel üksikkandidaadi poolt hääletamist.»
«Küsisin ka teisel juhatuse koosolekul juhatuse liikmete käest, kas Keskerakond eitab nõukogude okupatsiooni. Nimelt leiti, et lause «meid viiskümmend aastat okupeerinud rahvaga saladuse loori taga semmimine on ohumärk igale eestlasele» ei lähe kokku keskerakondlike tõekspidamistega. Vastus on mu siiani saamata,» sõnas Saar.
«Tuleb tõdeda, et sõna- ja valikuvabadus on Keskerakonna jaoks midagi sellist, mille vastu tuleb võidelda. Samas – mida ma siis niiväga tegin? Kritiseerisin erakonna juhtkonna tegevust? Ka keskerakondlased kritiseerivad pidevalt Ansipit, kuid Eestist ära kolimas ma neid paraku ei näe,» sõnas Saar.
Simmo Saar tegi täna avalikuks ka Keskerakonna juhatuse 18. juuni 2011. aasta otsuse juurde kuuluva lisa «Eesti Keskerakonna Pärnu piirkonna liikme Simmo Saare erakonnast väljaarvamise põhjendused».
Avaldame alljärgnevalt Saare avalikustatud põhjendused:
LISA
Eesti Keskerakonna juhatuse
18. juunil 2011 otsuse juurde
Eesti Keskerakonna Pärnu piirkonna liikme Simmo Saare erakonnast väljaarvamise põhjendused
Eesti Keskerakonna liige Simmo Saar on korduvalt võtnud avalikkuses sõna halvustaval ja solvaval toonil Eesti Keskerakonna, erakonna esimehe ja erakonnakaaslaste vastu.
I 3. septembril 2010 on S. Saar teinud sissekande oma blogisse (S. Saar viitab, et sama sisuga lugu on ilmunud 3. septembril 2010 Pärnu Postimehes), milles võrreldakse erakonnakaaslast kui diktaatorlike maneeridega staarpoliitikut. Kogu lõik on järgmine: Pole aga hullu – appi tõttab Eesti suurim erakond ning nii nagu Hitler päästis Mussolini oma kaasmaalaste vangistusest, nii tahab ka meie diktaatorlike maneeridega staarpoliitik oma sõpra päästa ja seeläbi liitlast säilitada. Ja nii ongi Keskerakonna propagandalõuad justkui omaaegse legendaarse Saksa komandöri Otto Skorzeny langevari lahti läinud ning sõnum lihtsotsidele on selge – heidate Pihli ühe parda, lendate Tallinnas ka ise.
II 18. septembri 2010 Delfis avaldatud artikklis pealkirjaga Simmo Saar: Mis Edgarit pidevalt Moskvasse kisub? võrdleb S. Saar (tiitli all «endine Pärnu abilinnapea, KE Pärnu piirkonna aseesimees») erakonna esimehe visiiti Moskvasse hundiga, kes vahib metsa poole. Iroonilises ja üleolevas laadis kõlavad ka väljendid «alati kui on tulemas valimised, hakkab Savisaar Moskva vahet sõeluma» ning «Savisaare puhul on Moskvas tegu ei kellegi muuga kui Tallinna esimese «torujüriga». Samuti võime sealt lugeda väljendeid «Rahvarinde-aegne suurkangelane on tegelikult FSB-marionettnukk» ning «Savisaare poliitikukarjäär on veenvalt tõestanud, et riigi esimest viiulit sellest mehest tõenäoliselt ei tule», aga ka «seega viskab Savisaar Lužkoviga Moskvas viina ja vaatab kohalikke neiusid».
S. Saar on ülbe ka venelaste kui rahvuse suhtes, mis kindlast ei lähe kokku erakonna laiema poliitikaga rahvuste vahelisest koostööst. S. Saar ütleb sõnasõnalt: «Meid viiskümmend aastat okupeerinud rahvaga saladuse loori taga semmimine on ohumärk igale eestlasele...» jne.
Sama artikkel on avaldatud 16. septembril 2010 Simmo Saare isiklikus blogis pealkirja all Mis värk selle Moskvaga on?
III 6. mail 2011 toimunud Keskerakonna Pärnu piirkonna aastakonverentsil esitas Pärnu piirkonna revisjonikomisjoni liige Vivian Trei piirkonna revisjonikomisjoni aruande, millesse oli lisatud järgmine lõik: Tulenevalt Venemaalt lubatud raha mittesaabumisest pole ka piirkond saanud Toompea büroolt rahalist toetust. Piirkonna büroo ruumide eest on eelmainitust tulenevalt Keskerakonna Toompea büroo haldurile hetkeseisuga võlgu 2123 eurot.
Sellises sõnastuse ja ebaõigete andmetega revisjonikomisjoni aruande edastamine S. Saare poolt revisjonikomisjoni liikmele Vivian Trei’le aastakonverentsil ettekandmiseks kahjustab erakonna mainet arvestades, et samal ajal viibisid aastakonverentsil ERR võttegrupp ja ajalehe Pärnu Postimees ajakirjanik. Nimetatud revisjonikomisjoni akti eelnõu ning peamiselt selle viimane lõik, leidis kajastamist üle-Eestilises meedias, näiteks revisjonikomisjoni aruandes 6. mail esitatud erakonna mainet kahjustavad väärandmed on leidnud kajastamist Eesti Päevalehes 13. mail k.a.
9. mail k.a. erakonna büroo nõunik A. Hiie ja erakonna tegevsekretäri Peeter Vitsuri Pärnus toimunud vestlusest 2009. a. piirkonna aastakonverentsil valitud revisjonikomisjoni esimehe Raivo Kaik’iga ja komisjoni liikme Vivian Trei’ga selgus, et R. Kaik ja V. Trei ei ole 6. mail 2011 Pärnu piirkonna aastakonverentsil esitatud revisjonikomisjoni aruannet koostanud, mida nad on kinnitanud kirjalikult. Komisjoni liikme Vivian Trei sõnade kohaselt andis talle revisjonikomisjoni aruande teksti Simmo Saar 6. mail aastakonverentsil palvega, et V. Trei selle konverentsil ette kannaks ning komisjoni liige Tiiu-Anne Jänes ei olnud nõus aruannet esitama. V. Trei ei olnud varem revisjonikomisjoni aruandega tutvunud ning ta sattus hämmingusse aruande sisust.
IV Pärast erakonna juhatuse 16. mai 2011 otsust Simmo Saare erakonnast väljaarvamise kohta seoses erakonna maine olulise kahjustamisega avaldas S. Saar oma blogis pressiteate pealkirjaga: Simmo Saar: Keskerakonna suurim maine kahjustaja on Savisaar. 18. mail 2011 on S. Saar oma blogipostituses pealkirjaga Miks ma «ei suvatsenud» ilmuda erakonna juhatuse koosolekule on erakonna esimehe institutsiooni ja erakonna liikmeid solvav järgmine lõik: Kuuendal mail jõudsid Edgar Savisaare «ereda päikese valguskiired» Kadri Simsoni näol lõpuks Pärnusse ning näitavad nüüdsest uut teed piirkonna endise juhtkonna poolt eksitatud lambukestele. Jah, Keskerakonna aseesimees ning Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees isiklikult möllis loetud tunnid enne piirkonna aastakonverentsi end piirkonna liikmeks ning alustas erakonna juhtoinale tüütuks muutunud pärnakate ümberkasvatamist.
V Kui neile avalikele väljaastumistele üldse mingi lühike hinnang anda, siis vaid see, et põhjust erakonna põhikirja järgi Simmo Saar erakonnast välja heita andsid juba tema kirjutised 3. septembril 2010 oma isiklikus blogis ja 18. septembril 2010 Delfi portaalis. Seega kaheksa kuud on erakond andnud talle võimaluse oma väljendeid valida ja erakonna mainet kahjustavate väljaütlemiste lõpetamiseks. Kuid k.a. maikuu Pärnu piirkonna konverents näitas, et ta seda ei soovi. S. Saare väljaütlemised avalikkusele ületavad talutava poliitilise kultuuri põhimõtted ning on erakonna liikmeid sh erakonna esimeest personaalselt ja erakonna esimehe institutsiooni kui sellist solvavad ning erakonna mainet kahjustavad. Erakonna siseses suhtluses ei ole sellised avaldused erakonna juhatuse arvates vastuvõetavad, kuna rikuvad erakonna sisest solidaarsust.
VI Simmo Saare ärakuulamisel erakonna juhatuses 18. juunil 2011 leidis kinnitust asjaolu, et S. Saar ei ole täitnud Keskerakonna liikme ühte olulisemat põhikirjas sätestatud kohustust – erakonna liige kohustub toetama erakonna valimiskampaaniat (Keskerakonna põhikirja p. 2.4.5.). Simmo Saar kutsus Facebook’i sotsiaalvõrgustiku kaudu üles toetama 2011. aasta Riigikogu valimistel üksikkandidaat Priit Tammeraidi.
VII Igal inimesel on õigus oma arvamusele, kuid kuuludes erakonda tuleb arvestada erakonna põhikirjas kehtestatud reeglite ja käitumisnormidega, poliitilise kultuuri üldtunnustatud põhimõtetega. Erakonna juhatus ei näe põhjust, miks Simmo Saar peaks jätkuvalt Keskerakonda halvustama, olles erakonna liige.
Toimetas Raul Sulbi
Simmo Saar: Keskerakond ei tunnista nõukogude okupatsiooni? PM (3)
Eestlased Eestis | 27 Jun 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
20. augusti 1991. aasta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus tugines 3. märtsi 1991.a. referendumile, kus EV kodanikud koos nn okupeeriva riigi kodanikega otsustasid ühiselt üles ehitada uue riigi, mis on parlamentaarne, mitte aga presidentaalne, ja loobusid selle referendumiga 1918.a.enesemääramisest. Sellele eelnes veel 1991. aasta 1. märtsil CIA agendi Heinrich Mark'i samasuunaline avaldus, mis lähtus mõistagi Teheran - Jalta konverentside otsuste vaimust ja esindas seega ka Inglismaa ja USA huve. Üks selle seltskonna tegelane (Mathisen) jäi eriarvamusele ja moodustas nn Nõmme Valitsuse.
Nõukogude Liidust lahkuti vastavalt selle konstitutsioonist lähtunud õigusele, mingit juttu okupatsioonist ja seega Genfi konventsioonist lähtuvale õigusele polnud. Eesti oli ainus liiduvabariik, mille Ülemnõukogu ei saanud vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust NL-is väljaastumiseks kokkugi, sest Nõmme Valitsuse vaateid Ülemnõukogus esindanud Kaido Kama jättiski hääletamata, kuigi temaga peeti korduvalt läbirääkimisi.
Samal aastal allkirjastati OSCE järelvalve all tagantjärgi Helsinki 1975 lõppakt, millega tunnustati II maailmasõja aegsete konverentside otsuste tulemusena kujunenud riike ja nende piire.
1994. aasta 26. juulil allkirjastati Moskvas ainult venekeelsed juulilepped, mille Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril, ja millega loeti võõrvägede ja riigipiiriga seotud küsimused kahe riigi vahel lahendatuks (punkt 8).
Kõigel sellel on ajalooline taust, millest praegused poliitikud pidid lähtuma.
Nõukogude Liidust lahkuti vastavalt selle konstitutsioonist lähtunud õigusele, mingit juttu okupatsioonist ja seega Genfi konventsioonist lähtuvale õigusele polnud. Eesti oli ainus liiduvabariik, mille Ülemnõukogu ei saanud vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust NL-is väljaastumiseks kokkugi, sest Nõmme Valitsuse vaateid Ülemnõukogus esindanud Kaido Kama jättiski hääletamata, kuigi temaga peeti korduvalt läbirääkimisi.
Samal aastal allkirjastati OSCE järelvalve all tagantjärgi Helsinki 1975 lõppakt, millega tunnustati II maailmasõja aegsete konverentside otsuste tulemusena kujunenud riike ja nende piire.
1994. aasta 26. juulil allkirjastati Moskvas ainult venekeelsed juulilepped, mille Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril, ja millega loeti võõrvägede ja riigipiiriga seotud küsimused kahe riigi vahel lahendatuks (punkt 8).
Kõigel sellel on ajalooline taust, millest praegused poliitikud pidid lähtuma.
Okupatsiooni tunnistamine või mittetunnistamise seostamine Keskerakonnaga on lihtsalt poliitiline vaht. Tegelikult on kogu senise EV poliitiline elu toimunud okupatsiooni mittetunnustamise sildi all ja see on toimunud kõikide erakondade aktiivsel kaasalöömisel. Nii omandireform, juulilepped kui endiste okupatsioonireziimi truude teenijate aktiivne osalemine tänases poliitilises elus näitab kõige ilmekamalt, et mingit desovjetiseerimist pole toimunud ja okupatsiooonist räägitakse vaid riivamisi tähtpäevalistes sõnavõttudes, mitte kuskil mujal ja selle seostamine Keskerakonnaga on vaid poliitiline poriloopimine.
Aga ka omandireform näitas ilmekalt, et mingit nõukogude okupatsiooni de jure ei olnudki.
Eestlased Eestis
TRENDING
