Väljakuulutatud Eesti lipu aastal kogunes kena grupp kaasmaalasi Eesti Vabariigi aastapäeval — 24. veebruaril kell 11 — Toronto linna raekoja ette. Juba okupatsiooniaastatel välisvõitluslikult oluliseks, nüüd meeldivaks rahvuslikuks traditsiooniks kujunenud üritusele tullakse ikka truult saama osa elamusest, kui Toronto linna ametlikku lipuvardasse heisatakse meie armastatud trikoloor.

EKNi esimees Avo Kittask tervitas kohaletulnuid, andes sõna aupeakonsul Laas Leivatile, kes märkis, et on rõõm näha kaasmaalasi päeval, mis vahelduseks polnud eriti tuuline. Leivat rõhutas, et nii, kuidas 1989. aastast saadik on 24. veebruari hommikul Eesti lipp heistatud Pika Hermanni torni, kõrgele Toompea ja Tallinna kohale, on seda kauem tehtud Torontos, alati hinnates vabadust, mis on nüüd uuesti saavutatud. Eesti lipp on sümbol, mis meid ühendab, selle eest on langenud tuhandeid ja tuhandeid mehi, okupatsiooniaastatel koolipoisse vangistatud, aga taas lehvib meie lipp uhkelt kõikjal, kus tunnistatakse ning tunnustatakse vabadust. Nii nagu tänavu 4. juunil pühitsetakse Eesti lipu 120. aastapäeva Eestis, tehakse seda väärikalt ka siin.


Vabariigi aastapäeva aktuse peakõneleja Andres Tarand rõhutas oma sõnavõtus, kuivõrd on oluline, et maailma vabades riikides antakse selline võimalus rahvastele, nagu Toronto linnavalitsus seda andis, heisata riiklikul tähtpäeval oma lipp asukohamaal. Ta meenutas, kuidas 1989. aastal Tallinna raeplatsil kõndides nägi ta seal esmakordselt Eesti lippu lehvimas ja kuidas aastatega sööbinud ettevaatus pani võpatama — et nüüd läheb keegi kindlasti vangi. Vangi ei lähe enam keegi meie lipu heiskamise eest.

Nagu aktuselgi, paluti Andres Tarandi abikaasa Mari Tarand kõnepulti ning ta esitas siinsetele eestlastele mõeldes Jaan Kaplinski luuletuse: “valgus ei saagi vanaks//valgus on ikka uus//... valgus on see, mis paistab//siis, kui ta aeg on käes//...”

Üle mitme hea aasta polnud linnanõukogu esindajat eestlasi lipuheiskamisel tervitamas, kuna eestlaste hea sõber Chris Korwin-Kuczynski, kes kaheksakümnendatest aastatest saadik seda aukohustust hea meelega täitis, lahkus mullu munitsipaalpoliitikast. Kutsutud esindaja oli paraku volikogukambris ametis. Avo Kittask luges ette kõne teksti, mille föderaalparlamendi liige, läti päritolu Sarmite Bulte pidi Ottawas mõne tunni pärast ise ametlikult parlamendile ette kandma, tervitades Kanada riigi poolt siinseid eestlasi vabariigi aastapäeval.

Lipu heiskas vardasse 9-aastane Markus Stahl, kes ema, isa ja noorema õega esindas meie nooremaid rahvuskaaslasi. Noorimaks kohalolijaks oli 15-kuune Eneli Mölder, kes tõsiste silmadega jälgis ema Maimu sülest toimuvat.

Avo Kittaski tugeva baritoni eestvedamisel lauldi ühiselt Eesti hümni ja pidulik lipuheiskamine lõpetati. Vaado Sarapuu kinkis Andres Tarandile tänutäheks Eestisse viimiseks videofilmi president Lennart Merist, mis sai filmitud tema külaskäigul Torontos esto2000 ajal ja hiljem tema kodus Eestis ning mis sai siin valmis tehtud. Laas Leivat palus kõiki rahvuskaaslasi koguneda Eesti Maja kohvikusse, kus kohvitassi kõrval sai seltskondlikult ühiselt iseseisvuspäeva märkida. Raeplatsilt lahkudes sai mitu korda üle õla vaadatud, uhkusega tähele pannes, kuidas meie lipp kaunil päikesepaistelisel päeval võõrsil aukohal lehvis.

Märkmed: