4. juuni hommikul kell seitse kogunes Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juurde Tartus paarkümmend seltsi vilistlast ja kaasvõitlejat, et alustada kaseokstega ehitud hobusõidukitel teekonda Otepääle. Sini-must-valge lipp oli neil kokkurullituna kaasas, nagu ka 120 aastat tagasi, kui Tartu Ülikoolis valitses veel vaen Eesti-meelsete üliõpilaste ja ka nende värvide — sinise, musta ja valge vastu. Kolmetunnise sõidu järel, kui hakkas paistma Otepää kiriku torn, rulliti lipp lahti nagu 120 aastat tagasi, ning sinine, must ja valge lehvisid uljalt, kui jõuti Otepää kiriku juurde, kuhu oli kogunenud paarituhandeline rahvahulk.

Kirikus oli juba varem altari kõrvale aukohale asetatud originaalne ajalooline EÜS-i sini-must-valge lipp, mis oli peidetuna säilinud 50 aastat auvilistlase Karl Auna kodutalus.

EÜS-i poolt kantuna sisenes sini-must-valge lipp protsessioonis kirikusse, kus ta jäi EÜS-i värvides auvalve hoituna altari ette. Pühitsemise jumalateenistusel teenisid liturgilises osas EELK peapiiskop Jaan Kiivit, Tallinna praost EÜS-i vilistlane Gustav Piir ja Lääne Praostkonna praost assessor Tiit Salumäe. Jutluse pidas E.E.L.K. peapiiskop, EÜS-i auvilistlane Udo Petersoo. Pärast koguduse pealaulu „Suur Jumal, meie varjupaik“ pühitsesid peapiiskop Jaan Kiivit, praost Gustav Piir ja peapiiskop Udo Petersoo sini-must-valge värvid EÜS-i, Eesti rahva ja Eesti Vabariigi lipuks. Pidulikku jumalateenistust kaunistasid muusikaliselt Tartu Akadeemiline Meeskoor ja kohalik puhkpilliorkester.

Kui pidulik protsessioon oli väljunud kiriku esisele väljakule, lauldi ühiselt „Kaunistagem Eesti kojad“, millele järgnes Eesti Vabariigi President Arnold Rüütli sõnavõtt. Seejärel laulis meeskoor Miina Härma „Lauliku lapsepõli“, järgnes peaminister Juhan Partsi sõnavõtt. Kõlas Raimund Kulli „Kodumaa“, millele järgnes EÜS-i vilistlaskogu esimehe Indrek Tarandi sõnavõtt. EÜS-i hümni „Eestimaa, mu isamaa“ laulmise järel kõneles EÜS-i esimees Raul Sulbi. Pidulik vabaõhuaktus lõppes Eesti hümniga.

Kõikides sõnavõttudes, kaasa arvatud peapiiskop Petersoo jutluses, kajastusid mõtted, mis viisid kuulajad momendiks tagasi sini-must-valge all Eesti rahva katsumuste juurde ja ohvritele, mida rahvas on pidanud kandma. Ent ka kindlatesse lootustesse Eesti rahva tulevikus, kus eestlase 120 aastat tagasi väljendatud tunded sõnades: „Isamaa sa helde püha, kuule meie palve iha, meid su hoidjaks pühitse!“ ja „Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!“ jääksid palves ja vandes kinnitatult iga eestlase südamesse ja tegudesse tulevikus sini-must-valge lipu all.

Pärast aktuse lõppu mängis puhkpilliorkester veel mitmeid rahvuslikke muusikapalasid ning kohaliku koguduse daamid pakkusid võileibu ja maitsvat hernesuppi kõigile paarile tuhandele koosviibijale.

E.E.L.K Konsistooriumi info

Märkmed: