"Kanada eestlaste selline allaheitlikkus pani mind väga üllatuma, sest Sinimägede rinne andis väga paljudele lisaaega, et kodumaalt põgeneda, ja siis juba võimaluse korraldada hiljem piiri taga rahvuslikke laulupidusid. Alles hoidsid Eesti siiski siinsed eestlased. Ehk meie, kes me sellesse põrgusse jäime, ja mitte need, kes sinna marjamaale läksid," ütles Kai Brauer.
Seedrioru juhatus otsustas nimed eemaldada Simon Wiesenthali Keskuse Sõprade nõudmisel, kes väitsid, et Harald Riipalu, Alfons Rebase, Harald Nugiseksi ja Paul Maitla on seotud holokaustile kaasa aitamisega.
Intervjuus rääkis Kai veel oma ema ja tema tagakiusamisest Nõukogude võimude poolt ja kritiseeris Eesti riiki, kes ei julge tunnustada mehi, kes võitlesid Eesti vaenlase vastu: "Me peame tänastele noortele meestele näitama, et austame nende mälestust, kes läksid Eesti eest rindele, valasid seal oma verd ja jätsid sinna oma elu.
Praegu me anname signaali, et õige mees on see, kes Eestist põgeneb. See, kes jääb ja hukkub – selle mälestusele lihtsalt sülitatakse. Räägime pagulastest, metsavendadest, soomepoistest, kuid ei julge rääkida neist, kes jäid siia ja Eestit kaitsesid. Vaadake, mis sünniaastad on neil eestlastel, kes Teises maailmasõjas rindel surid! Need poisid polnud veel meheks saada jõudnudki. Praegu ei julge kõrgemad ametnikud Sinimägedele nägugi näidata, ainsana on seal kunagi käinud Aleksander Einseln.
Vello Salo ütles kunagi väga õigesti: „Vorm oli vale, aga vaenlane õige.“
See on suur viga, et me ei julge riigina tunnustada mehi, kes võitlesid sama vaenlase vastu, kes praegu märatseb Ukrainas, ainult sellepärast, et nad võitlesid Saksa mundris.
Peame kasvatama rahva hulgas lugupidamist nende vastu, kes lähevad Eestit kaitsma. Muidu meil ei ole võtta kedagi, kes hakkaks võitlema nende peente ja kallite relvadega, mida me siin kõik ostame."
Sõdur surmani: Major Paul Maitla
Paul Maitla (27.03.1913 – 10.05.1945) oli Eesti ohvitser, kes 1941. aastal Punaarmee juurest koos kaaslastega põgenes ja end sakslastele vangi andis. Järgmisel aastal astus Maitla formeeritavasse Eesti Leegioni.
Paul Maitla oli sõja lõpus 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi 45. rügemendi ülem ja üks neljast Eesti sõdurist, kes said sõjategevuse eest Raudristi Rüütliristi.
Maitla arreteeriti 1945. aasta 9. mail. Järgmisel päeval hukkasid Tšehhi kommunistid tema ja veel neli sõdurit Nymburki linna lähedal.
Nymburki linnamuuseumis on säilinud fotoalbum ligi saja pildiga 1945. aasta mai sündmustest. Nende seas on hulk ülesvõtteid, mis kujutavad grupi meeste mahalaskmist tankitõrjekraavi ääres Nymburki põhjaserval. Fotodel on näha viie mehe hukkamine. Üks neist on kindlasti Maitla. Teiste nimed pole kindlad.
Põhjalikumalt saab Paul Maitla elust lugeda Voldemar Pinni raamatust „Sinimägede sangar“ ja Heino Prunsvelti koostatud mahukast teosest „Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika. Maitla“.
Paul Maitla (27.03.1913 – 10.05.1945) oli Eesti ohvitser, kes 1941. aastal Punaarmee juurest koos kaaslastega põgenes ja end sakslastele vangi andis. Järgmisel aastal astus Maitla formeeritavasse Eesti Leegioni.
Paul Maitla oli sõja lõpus 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi 45. rügemendi ülem ja üks neljast Eesti sõdurist, kes said sõjategevuse eest Raudristi Rüütliristi.
Maitla arreteeriti 1945. aasta 9. mail. Järgmisel päeval hukkasid Tšehhi kommunistid tema ja veel neli sõdurit Nymburki linna lähedal.
Nymburki linnamuuseumis on säilinud fotoalbum ligi saja pildiga 1945. aasta mai sündmustest. Nende seas on hulk ülesvõtteid, mis kujutavad grupi meeste mahalaskmist tankitõrjekraavi ääres Nymburki põhjaserval. Fotodel on näha viie mehe hukkamine. Üks neist on kindlasti Maitla. Teiste nimed pole kindlad.
Põhjalikumalt saab Paul Maitla elust lugeda Voldemar Pinni raamatust „Sinimägede sangar“ ja Heino Prunsvelti koostatud mahukast teosest „Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika. Maitla“.
Vaata ka: https://www.eesti.ca/juutide-o...
