31.07.2018 Uued Uudised
Sinimägede mälestusüritus on selliste meeste päralt, teised tehku oma üritused.
https://uueduudised.ee/uudis/e...
Üha rohkem hakkab Eesti ühiskonna erksamale osale tunduma, et Sinimägede mälestusüritus, mis algselt tähendas Saksa poolel sõdinud, kuid Eesti iseseisvuse taastamisele lootnud meeste taaskohtumist, on süvariigi poolt palaganiks muudetud.
Kõige tuntavam märk sellest on Kaitseväe kaplanite poolt Vene poolel sõdinute mälestusmärgi juurde asetatud pärg lindiga “Eesti rahvas mälestab.” Selle kohta ütleb sotsiaalmeedias Jaanika Kressa: “…kaitseväe kaplanid käivad nutmas punamõrtsukate haudadel.” Aga poliitkorrektsust on sellest üritusest juba aastaid õhkunud – ühe poole meeste kokkutulekust on tehtud kõigi sõjas langenute mälestusüritus.
Ja taas on platsis Venemaa ambitsioonikus — neile ei aidanud Punaarmee vägivallatsejate “mälestamisest Eesti rahva poolt”, nad tahtnuks ka seda, et teine pool, Saksa mundris sõdinud, olnuks ürituselt kaikaga lõplikult minema pekstud. Vastus Kremlile saab olla ainult üks — Nõukogude Armee oli Eestis igas mõttes okupant ja suveräänne riik okupante ei tunnusta. Seda tehku omatahtsi erakond, kellel on koostööleping Ühtse Venemaaga või erakond, kes müüs venelastele elamislube.
“Vene saatkond on taas sekkunud meie siseasjadesse, kritiseerides sõjaveteranide mälestamist, kes sõdisid Punaarmee vastu ja Eesti eest. Tegelikult on minu kriitika Sinimägede ürituse korraldajate pihta, kes on lasknud sel manduda. Üritust tuleks võimsamalt teha!” kirjutas EKRE Riigikogu saadik Jaak Madison sotsiaalmeedias.
Aga naastes süvariigi käe juurde, tasuks vahendada üht kommentaari Jaak Madisoni postituse alt, mille on kirjutanud Elmo: “Sinimägedes korda 5-7 käinuna ei saa ma ühte paralleeli vaid enda teada enam jätta! Kas teate, et viimased Hirvepargi päevad on muutunud isegi labasemaks ja tühjemaks, kui paar tundi enne sündmust lastepargina toimides? Kas teate, et see oli süsteemne ja kapo poolt analüüside ja planeeringutega läbiviidud aastatepikkune nn “ürituse väljasuretamise” projekt? Sinimägedes ei häbeneta enam isegi kapo superbussi demonstreerimist, algas paari fotograafiks maskeerunud agendiga, lõpeb sellega, et sõna antakse sellele, kel pole muud seost paigaga, kui vastaspoolel sõdinud vanaisa, minema tõrjutakse viimsed vanad, kel veel meeles nii oma MG3 seerianumber kui ka kirbusuund noil jubedail päevil! Kattuvad pea täielikult tegevusmustrid Hirvepargiga… loodan, et see üritus ei kao, nagu Liimi ja Kojamehe projekt!”
Ehk tuleks Sinimägede lahingutes langenud eestlaste mälestamine taandada ürituseks, mille korraldab üks kindel organisatsioon, kelleks peaks olema Saksa poolel sõdinud mehed ja nende toetajad ning sündmuse taustaks oleks vaid võitlus Eesti iseseisvuse eest. Poliitikutest võiksid sellest üritusest osa võtta vaid need, kes kummardavad sügavalt viimaste vanade, Saksa mundrit kandud meeste ees, ning ütlevad ida poole vaadates kindlalt — sealt tulid okupandid ja vaenlased!
Eesti valitsus pole Kremli sekkumisele väärikat vastust andnud, kuid see võiks kõlada nii: “Pole Venemaa asi öelda, keda me mälestama peame. Meie jaoks pole kangelased mitte need, kes sõdisid punalipu ja viisnurga all, vaid need, kelle südamevärvid on sinine, must ja valge. Kui miski ei meeldi, võtke oma Aljoša kaasa ja mälestage teda Peipsi taga!”
