Sinimustvalge heisati NATO peakorteri ees
Arvamus | 08 Apr 2004  | Heikki H. TannEWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
BRÜSSEL (EE) — 2. aprillil heisati Eesti Vabariigi lipp koos Bulgaaria, Läti, Leedu, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia lippudega Brüsselis NATO peakorteri ees kõigi alliansi endiste ja uute liikmesriikide esindajate osavõtul toimunud pidulikul tseremoonial.

Ilm tõmbus pilve. Umbes tund aega enne NATO ametliku laienemistseremoonia algust harjutasid seitsme uue liikmesriigi allohvitserid alliansi peakorteri nurga taga lipuheiskamist.

Meie sinimustvalge tõusis vardasse teisena, kohe Bulgaaria lipu järel. Sel ajal kõlas Eesti riigihümni meloodia NATO sõjaväeorkestri esituses. Eesti lipu heiskasid jalaväe väljaõppekeskuse vahipataljoni veebel Janek Kapsta ning sama üksuse nooremleitnant Tarmo Teder, kogu ettevõtmise eest vastutas Andres Lillemägi.

Nende lühikeste, ent äärmiselt emotsionaalsete minutite jooksul meenus tahtmatult möödunu, mil meid aastakümnete vältel anastas kommunistlik võim. Paljud meist pidid veetma pikki aastaid Siberis. Milline õnn, et osa Eesti rahvast suutis siiski põgeneda Läände, kus nad hoidsid pidevalt päevakorras Eesti ja eestlaste saatuse. Ikka ja jälle juhiti tähelepanu Eesti okupeerimisele võõrvõimu poolt. Tänu kõigi eestlaste ühistele pingutustele õnnestus kurjuseimpeeriumil jalad alt lüüa ja Eesti iseseisvus taastada 1991.a. Meie kannatused pole olnud asjatud.

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer tervitas tseremoonial südamlikult uusi liikmesriike.

Vene välisminister Sergei Lavrov oli avaldanud spetsiaalselt soovi tulla sellele ajaloolisele tseremooniale. Ja nii ta saabuski Brüsselise vaid üheks päevaks. Hiljem mainis ta pressikonverentsil, et kuigi Venemaa ei tervita NATO järjekordset laienemist, aktsepteerib ta seda kui fakti ja lisas isegi üllatavalt, et NATO hävitajate paigutamine Leedusse Moskvat ei häirivat.

Eesti välisminister Kristiina Ojuland ütles lipuheiskamistseremoonial oma sõnavõtus, et NATO vastased ja vaenlased võivad muutuda, kuid NATO eesmärk püsib muutumatuna: üks kõigi ja kõik ühe eest.

Nüüd on Eesti omandanud oma lühikese iseseisvuse ajaloo suurima väärtuse, nimelt julgeoleku kindluse.
4. aprillil 55-aastaseks saanud NATO läheb tulevikule vastu sõjaliselt võimsama ja suurema organisatsioonina kui kunagi varem.

Palju õnne, Eesti!


 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Arvamus
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus