26. aprillil sõitsid Saku muusikakoolile Soomest külla kaks viiulit, tšello, flööt, klarnet ja klaver. Eestis võõrustasid üle lahe tulnud pille viiulid ja kandled, klaver, trompet, kitarr ja basskitarr. Kokku said Ylöjärvi ja Saku muusikakoolide muusikud.
Asi sai alguse sellest, et sõpruskooli Ylöjärvi õpetajatel ja õpilastel oli kange soov rahvamuusikat mängida ja Sakus on olemas rahvamuusikaansambel. Eestlastel oli jälle meeles aastatetagune ühine muusikalaager Sakus, kus koos musitseeriti lausa mitu ööd-päeva, ning kiusatus oli taas midagi nii vahvat korraldada. Märtsis pakkusidki Soome kolleegid välja oma selleaastase tulijate koosseisu, misjärel hakkasid mõlema kooli õpetajad ühismusitseerimiseks muusikateoseid otsima.
Ylöjärvi klaveriõpetaja Ritva-Liisa Kangasluoma oli seadnud keerukaid muusikateoseid nõn
da, et need sobisid parasjagu olemas olevate pillidega ning olid lastele käepärased. Ühisansamblite ettekandes kõlas tema seatuna nii Glieri vapustavalt kaunis "Chanson" kui dzässiklassik Desmondi "Take Five".
Kokkusaamise tegigi nauditavaks paindlik koostöö, kus osa lugusid sai lõpliku kuju alles siin Eestis. Nii kujunes soome ja eesti muusikutest ühe loo esitamiseks välja lausa rokkbänd, kus teiste pillide kõrval mängis näiteks flöödiõpetaja klaverit, kandleõpetaja lõi lehmakella ja klaveripoiss tümistas cajoni.
„Hommikul printisin noodid välja ja õhtul juba esinesime," ütles Saku rahvamuusikaansambli juht Anneli Leima. „Pusimist oli küll, kuid kõik kahtlused niivõrd lühikese aja jooksul suurepärast tulemust saavutada said kummutatud õhtul tunniajasel kontserdil Saku mõisas. Ka selliste segaste koosseisudega sai muusikat teha küll ja vägagi nauditaval moel. Parim näide oli heavyversioon ühest Soome rahvamuusikaloost, kus kaasa tegid
pea kõik muusikud noorimast kaheksa-aastasest kandlemängijast kuni õpetajateni."
Soome flöödiõpetaja Merja Eskelineni sõnul olid nii nende õpetajad kui õpilased vaimustunud võimalusest esineda niivõrd kaunis ja suurepärase akustikaga kammersaalis nagu seda on Saku mõisas.
Kuigi pillimänguga alustati hommikul kell kümme ja musitseeriti pea ühte jutti kuni õhtul seitsmeni, olid lapsed päeva lõpuks elevil ega tahtnud hoolimata väsitavast päevast kuidagi koju minna. „Nii huvitav oli rääkida üksteise kommetest, ajaloost, igapäevaelust ning mängida nii erinevates koosseisudes," ütles Maria. „Ja üllatav, et nii kiiresti on võimalik nii palju ära teha."
Selline koostöö julgustab ning rikastab nii õpilaste kui õpetajate igapäevast tööd. Kui loominguliselt suhtuda töösse, on kõik võimalik. „Lõbus päev oli," võttis Helin toreda sõpruskohtumise kokku.
