Neid kahte asja on igale rahvale vaja, nigu teadsid kõnelda juba vanad roomlased. Misuke roomlane selle tarkusega kõige enne välja tuli, seda ma ütelda ei oska. Ehk oli see kuulus Neeru, kes vahtis, kuda Rooma linn põles nigu setu saun, aga ei kutsund pritsimehi ega kedagi, lõi aga kandle peal Kilu-Mari polkat ja rõõmustas, et nüüd saame lutikatest lahti.
Ärman käis jälle meil ja oli kudagi norus olemisega. Mina põhjust küsima ei akand, teatsin, et ta teeb varsti ise juttu. Kui tal midagi inge peal on, siis tuleb ikke minu manu. Tema on eluaeg old selle poolest teistest teistmoodu, et peab vanaäti arvamisest kah lugu. No nisukesest mehest pean jälle mina lugu, sellepärast meil need jutud nigu klapivad.
Ärman oli käind sellel suurel koosolekul, mille sihtkapitali saksad ilda aegu kokku kutsusid. Oli sellepärast tusane, et nii vähe rahvast kokku tuli, nigu polekski neile tähtis, mis meie rahaga tehasse. Vata selle sihtkapitaliga on ju see äda, et kapitali on vähe nigu igal pool, aga sihtijaid on palju. Sihtijate all ma mõtlen muidugist neid, kelle silm on selle kapitali peal ja muutkui sihivad, et saaks aga sellest suurema tüki omale. Suurt saada ja jämedat jagada tahab igaüks, aga seda välja teenida ei viitsi. See on kah vist juba vanade roomlaste ajast peale igal pool nii old.
No see oligi see teine punkt, mis Ärmani tuju rikkus. Kaebas, et oleks taht kuulda, misukese margapuuga neid sihtijaid kaalutasse, enne kui tengelpunga rauad lahti muugitasse ja taalrid lauda lüüasse. Et tema arvates tohiks abiraha küsida ainult see, kes oma jõuga toime ei tule, aga teeb nii väärt tööd, et rahvas tahab, et tuleks toime.
No olemegi otsaga vanas Roomas tagasi. Mida rahvas tahab? Paistab, et oleme roomlastest tükk maad nadimaks jäänd, vähemalt Ärman arvas nii. Meile on sirkus nii meeldima akand, et enam leivast ei ooligi. Ei loe, et kapsalehe peal küpsetatud, nii et alumine kord kena pruun. Ei loe seegi, et ead taluvõid paksult peale määritud ja parasjagu soola kah, ikke ei söö, tahab aga tilulilu ja muud ei miskit. Vaatab-kuulab seda ja ammustab mäkktoonaldit kõrvale, käib temale küll.
Ärman lausus rõhuga, et meie oleme oma eesmärgid liiga madalale seadnud. Igaüks tahab uhkelt üle lati lennata, aga trenni teha ei viitsi. Lihtsam on latt madalamale lasta. No siin sain mina kah natuke vahele ütelda. Nimetasin, et ei peagi alati latti nihutama. Kaval mees kargab lati alt. Peaasi, et ikke üppekastis maandud ja selja saepuruseks saad. Sellega jäi Ärman kah nõusse ja leitsime mõlemad, et kapital on meil ea, aga siht, sinder, jätab soovida.
Sirkust ja leiba
Meelejahutus | 09 Jun 2011 | Kargu KarlaEesti Elu
Meelejahutus
TRENDING
