Sisserändu takistavad muudatused Rootsi seadusandluses.
Seoses 2015 aasta sügisel toimunud massilise sisserändega ja sellega kaasneva varjupaiga taotlemisega Rootsis on vastu vôetud uusi, sisserännet piiravaid seadusi, millest üks olulisemaid hakkas kehtima 1.juunil. Varem sai varjupaiga taotleja korduvalt Migratsiooniameti negatiivset otsust edasi kaevata elades samal ajal varjupaigas vôi saades varjupaigataotlejale ette nähtud eluasemetoetust ning môlemal puhul ka elamistoetust. Pärast kolmandat edasikaevatud otsust oli vôimalik Migratsiooniameti otsus kohtusse edasi kaevata ja riigi poolt vôimaldatud advokaaditeenusega asi kohtusse viia. Alates 1.juunist 2016 kehtivad Rootsis teistsugused reeglid. Varjupaigataotleja, kes on saanud negatiivse vastuse oma taotlusele jääb koheselt ilma eluasemest varjupaigas ja ka toetustest.
21.juunil 2016 otsustas Rootsi Riigipäev teise olulise seadusemuudatuse kasuks. See seadus piirab varjupaiga taotleja vôimalusi elamisloa saamisel. Sama seadus piirab ka varjupaiga taotleja vôimalusi oma perekonda Rootsi järele tuua. Seadus on planeeritud ajutisena ja see annab varjupaigataotlejale vôimaluse ajutise elamisloa saamiseks mis kestab olenevalt taotluse iseloomust 13 kuud kuni 3 aastat. Seadus jôustub 20.juulil 2016. Varem anti varjupaiga taotlejale jaatava vastuse korral automaatselt alaline elamisluba.
Alalise elamisloa saamiseks peab taotleja olema kindlustatud tööga ja omama kindlat sissetulekut.
Lee Perner
