Kuni 80-ndate aastateni domineeris tööjõu sisseränne ja see sõltus omakorda majandusest, konjuktuurist.
Alates 80-ndatest on tööjõu sisseränne olnud üks väike osa sisserändest. Peamised sisserändajad on sellest ajast peale olnud põgenikud.
80-ndatel aastatel peamiselt Iraanist, Tsiilist, Liibanonist, Poolast ja Türgist, 90-ndatel endisest Jugoslaaviast (ligikaudu 150000 põgenikku) ja 2000-ndatel Iraagist, Somaaliast, Afganistanist ja Etioopiast.
Rootsi Statistika Keskbüroo antud tabelis näeb sisse- ja väljaränne, sealhulgas prognoos välja järgmiselt:
utvandring - väljaränne
prognos - prognoos
Seoses Euroopa Liidu laienemisega 2004 aastal ja Tööjõu reformiga 2009 aastal, (viimane avas peaaegu piiranguteta võimalused tööjõu sisserändeks) on ka viimatinimetatud sisserände osa suurim. Tööjõu sisserände moodustavad enamasti tulijad teistest Euroopa Liidu maadest väljaspoolt Põhjalat. Põhjala maad on siin traditsiooniliselt Rootsiga põhjast, läänest ja lõunast piirduvad maad. Nende maade vahel on ammune kokkulepe vabaks liikumiseks.
90.-ndate aastate algusest on suur osa sisserändest toimunud sugulussuhete kaudu v.a. 2006 ja 2009 mil Rootsi võttis vastu väga palju põgenikke. 2006 soovis Rootsis asüüli 22000 põgenikku. 2007 aastaks ennustati tol ajal 44000.
Põgenikud paigutusid väga ebaühtlaselt üle maa, mis omakorda tekitas probleeme nendes valdades, kuhu saabus kõige rohkem põgenikke. Riigi toetus ühe põgeniku kohta oli 2007 aastal 178000 krooni (sek) kolme ja poole aasta peale, mida ei peetud piisavaks summaks, et põgenikke sisse koolitada.
Viimasel kahel aastal on sisseränne vähenenud Iraagist, kuna olukord on stabiliseerunud ja Somaaliast, mille põhjuseks arvatakse olevat kaks negatiivse tulemusega kohtulahendit Migratsioonikohtust 2010 aastal, mille tulemusena karmistus identiteedidokumentatsiooni esitamise kord, mis omakorda mõjutas sisserännet nii, et see 2011 aastal peatus. Alates 2012 aastast on võimalik sugulust tõestada dna-prooviga. Sugulussisseränne suurenes sellega seoses võrreldes 2011 aastaga, kuid siiski oodatust tunduvalt vähem.
Põgenike sisseränne suurenes 2012 ülikõrgeks Süüria konflikti tõttu.
Lähiaastateks prognoosib Migratsiooniamet suurenevat sisserännet just asüüli otsijate tõttu.
Põgenike päevatasu on
71 kr(sek)/päev üksi elavale täiskasvanule ja 61 kr(sek)/päev isikule, kes jagab majapidamist. Kuni 3.a. lapse toetus on 37 kr(sek) 4-10 aastase lapse toetus 43 kr(sek)/päev ja 50 kr(sek) päev 11-17 aastasele noorukile
alates kolmandast lapsest väheneb lapsetoetus poole võrra.
Migratsiooniameti asutustes, kus toit ja elamine on tasuta on toetussummad vastavalt 24 kr(sek)/päev üksi elavale täiskasvanule, 19 kr/dag pereliikmele ja lastele 12 kr(sek) päev kuni 18 aastaseks saamiseni.
Prognoositakse ka tööjõu sisserände ja sugulussidemete kaudu sisserände suurenemist. Pärast kümnendi lõppu prognoositakse sisserände stabiliseerumist. Kuid arvatakse ka, et sisseränne Euroopa Liidu maadest väheneb ja selle põhjuseks on demograafiliste situatsioonide stabiliseerumine, muu hulgas, kuna paljudes maades on sündivus olnud pikka aega madal ja selle tõttu nendest maadest vastavate aastakäikude sisseränne ka ei saa suur olla.
Omaette teema on üksi saabuvad lapspõgenikud, keda 2011 saabus Rootsi 2657, enamasti Afganistanist ja Somaaliast. Nendest 16% on tüdrukud. Ühe üksi tulnud lapse ülalpidamiskulud on ligikaudu 16000 krooni (sek) ööpäevas ja 5,7 milj.sek-i aastas.
Tabel üksi saabuvad lapspõgenikud 2004-2011
Sisseränne ja integratsioon on ajakirjanike arvates Rootsi valijale praegu tähtsaim küsimus, selgus mai alguses toimunud parteijuhtide debatist.
Samas oli näha, et suuremate erakondade lähenemised sisserändega seotud küsimustele ja sellega seotud poliitikale langevad suures osas kokku. Nimelt et sisseränne on vajalik, kuid detailide ja korralduse osas läksid arvamused lahku.
2010 toimunud valimistel sai rahvuskeskne erakond Rootsidemokraadid esmakordselt 5,7 protsendiga ja 20 mandaadiga Riigipäeva sisse. Rootsidemokraadid tahavad sisserännet oluliselt vähendada.
Peaminister Fredrik Reinfeldt rõhutab, et sisseränne on vajalik vananeva rahvastiku tõttu.
Sisseränne paneb proovile kõigepealt tööpoliitika kuid ka haridussüsteemi ja sotsiaalsüsteemi. Mida nooremana tuleb põgenik, seda suurem on võimalus integratsiooniks, tavaliseks tööeluks.
Probleemiks on, et suur osa põgenikke on vastu võetud väheste valdade ja linnade poolt.
Tulenevalt, et Rootsi on praeguseni olnud suurim põgenike vastuvõtjamaa, peab sotsiaaldemokraatide parteijuht Stefan Löfven vajalikuks, et põgenike vastuvõtt kogu Euroopas oleks jagatud võrdsemalt.
Lee Perner
