Kanada peaminster Justin Trudeau. THE CANADIAN PRESS/Sean Kilpatrick
Mure Kanada fiskaalse stabiilsuse pärast aruandes Challenges Ahead: Canada's Pandemic Post Fiscal Prospects on järjekordne ekspertide poolt väljatoodud häirekell. Raporti põhjal peavad rahandusametnikud katastroofi vältimiseks oma eelarvekavadesse sisse viima olulisi parandusi.
"Poliitikud peavad pandeemia põhjustatud pikemaajalist langust kohe planeerima hakkama," ütles The Conference Board of Canada peaökonomist Pedro Antunes. "See tähendab, et kõigepealt stabiliseeritakse ja seejärel vähendatakse kogu riigivõla suhet SKPsse, et riik saaks järgmisest kriisist või majanduslangusest läbi tulla."
See hoiatus ei ole esimene. Rahvusvaheline Valuutafond IMF ütles selle nädala alguses avaldatud aruandes, et föderaalvalitsus peaministri Justin Trudeau juhtimisel "vajab suurte kulutamiskavade jaoks täiendavaid põhjuseid" ning hoiatas, et kõik täiendavad tarbetud kulutused "võivad nõrgendada eelarveraamistiku usaldusväärsust".
Sellele järgnes kolmapäeval Torontos asuva C.D. Howe Instituudi raport, mis väljendas muret Ottawa lubaduse üle kasutada järgmise kolme aasta jooksul kuni 100 miljardit dollarit stiimulifonde, öeldes, et see "me ei ole kindlad, et suur stiimulipakett on praegu sobiv". Kuna föderaalvalitsuse võlakoormus on tõusuteel, peaksid "kõik uued püsivad programmid olema rahastatud laekuvast maksutulust".
Sellest hoolimata on Kanada Liberaalide valitsus lubanud juba mitmeid näiliselt püsivaid kulutamisi, mis avalikustati eelmise aasta troonikõnes. Föderaalvalitsus plaanib suurendab vanaduse turvalisuse hüvitisi (Old Age Security); laiendada töötuskindlustust füüsilisest isikust ettevõtjatele; suurendada lapsehooldustasusid; laiendada töötajate koolitusprogramme ja suurendada kulutusi energiatõhusatele ümberehitustele ja elektriautodele, lisaks veel palju muid kulutusi.
Nende eelarvekoormuste lisamine viib The Conference Board of Canada aruande kohaselt veelgi suuremale provintside sõltuvusele Ottawast, kuna provintside eelarved on pandeemia ajal samuti punasesse liikunud. Erinevuse kompenseerimiseks on vaja maksutõuse või kulude kärpimist, ütles Antunes.
Need hoiatused tulevad ajal, kui föderaalvalitsus valmistub 2021. aastal väljakuulutama 385 miljardi dollari suurust puudujääki, mis on suuresti tingitud ettevõtetele ja töötutele antavast pandeemilistest abist. Provintside eelarvepuudujääk 2021. aastal saab aruande kohaselt olema veel 92 miljardit dollarit, mis toob kogu eelarvepuudujäägi 22 protsendini SKPst.
Valitsuste kombineeritud võlg jõuab 95 protsendini SKPst lühikse aja jooksul pärast pandeemiat - "sellist taset täheldati viimati 1990. aastate alguses, kui eelarvepuudujäägi suurenemine tõi kaasa peaaegu kümme aastat eelarvepiiranguid", seisab aruandes. Valitsuste praeguste eelarvekavade põhjal tõuseb see arv ka järgmisel kümnendil, ületades aruande andmetel aastaks 2030 100% SKPst.
"Püsiv mõju tuludele ja väljaminekutele viitab sellele, et Kanada valitsused võitlevad lähemas ja pikemas perspektiivis sellest hiiglaslikust eelarveaugust välja kaevamiseks," öeldakse aruandes. "Tegelikult, isegi kui majandus taastub, näitavad meie tagasihoidliku majanduskasvu ennustused, et föderaalvalitsus ja provintside / territoriaalsete valitsusted ei suuda oma puudujääki vähendada ilma täiendavate tulumeetmeteta või kulutuste kärpimiseta."
Isegi kui föderaalvalitsus suudab stabiliseerida oma netovõla suhte SKP-sse, nagu The Conference Board of Canada eeldab, tõusevad provintside koondvõlad "pikalt üle 100 protsendi ja kasvavad jätkuvalt aastail 2034–35," öeldakse aruandes.
Detsembris antud intervjuus Radio-Canada'le ütles Trudeau, et ta on "kindel", et ta ei pea tulumaksu tõstma, kuna "praegu pole aeg, et inimestelt ära võtta".
"Niipea, kui hakkame majanduskasvu nägema, ei pea me [tulude puudujäägi] pärast muretsema," ütles ta.
https://www.conferenceboard.ca...
Kanada meediast
