Väikest kuuske, mis iga aastaga kasvab suuremaks, ehtisid jõulutuledega Madis Linask ja Leelo Linask ning jõulupuu sai valmis. Thomas Wilson ehitas skautlikult kaminasse lõkketule, kasutates ainult oksi ja puid, mida ta metsa alt leidis. Põleva küünlaga pani lõkke põlema ja metsajõulupuu ettevalmistused olid tehtud.
Soojalt riietunud rahvas liikus õue, kus mändide vahelt piilus täiskuu, mis andis jõulupuuplatsile müstilise valguse. Küünlad käes, koguneti jõulupuu ümber, kus praost Thomas Vaga juhatas avalauluks Ma tulen taevast ülevalt. Ta luges jõuluevangeeliumist, aga meelega jättis välja jõululapse Jeesuse. Sellega tahtis Thomas toonitada, et tänapäeva jõuludel on palju muusikat, kinkide ostmist, sagimist ja pidusid, aga unustatakse milleks me pühitseme. Pealauluks oli Oh sa õnnistav, mille järel Thomas tuletas rahvale meelde, et detsembri lõpul pühitseme Jeesuse sündi, kes tõi hingelise valguse ilmale. Jumalateenistus lõppes Püha ööga.
Peamaja suures toas oli soe ja hubane, küünlad laual ja tuli kaminas. Nagu laagris, inimesed seisid söögisabas, kuni nende kord saada taldrikule verivorsti, sealiha, hapukapsast ja kartuleid oma jõulueineks. Kõhud täis, algasid jõululaulud Liina ja Aili Sarapiku kitarri saatel. Laulmine läks hoogsamaks ja meeleolu tõusis kuni laudi Sõitsid saanid, sõitsid reed. Selle tuttava laulu peale astus uksest sisse jõuluvana! Väiksed lapsed ütlesid salmi või laulsid, et oma kingitus välja teenida. Kui lauldi Feliz Navidad, oli märgata, et jõuluvana laulis hoogsalt kaasa eriti hea hispaaniakeelse hääldamisega.
Liina ja Aili võtsid jälle kitarrid kätte ja laulmine kestis tükk aega edasi. Lauldi pererahvale tänulaulu ja anti väikeseid kingitusi. Metsajõulupuud lõpule viies lauldi vaikselt Püha öö, mille ajal maleva juhid ngdr Leena Kangro ja skm Gunnar Tamm jagasid kõigile väikeseid kingipakke. Seejärele tehti sõprusring traditsioonilise unelauluga ning Agu Ets ütles lühikese jõulupalve.