Jüripäev eesti rahvakalendris 23. aprillil on kevadiste põllutööde alguse päev. Eesti gaidid ja skaudid nii kodu- kui välismaal meenutavad seda päeva teisel põhjusel: jüriööl 1343 algas ülestõus maa vallutajate vastu, mis viis sihile alles mitusada aastat hiljem. See oli meie esivanemate võitlus vägivallaga.
Jüripäev on skautidele ja gaididele toast õue minemise päev. Lõpeb sisetegevus. Algab laagrite ja välimängude periood. Vastandina koolile on gaidlus ja skautlus aastaringne tegevus. Jüripäeval vaadatakse tagasi tehtud tööle. Hinnatakse, tänatakse ja edutatakse poisse ja tüdrukuid, juhte, lastevanemaid ning noortesõpru. Selleks on jüripäeva ringkirjad Eesti Skautide ja Välis-Eesti Gaidide Liidult, Eesti Skautide ja Gaidide malevailt Kanadas.
Juba varahommikul 20. aprillil algas Torontos tegutsevate kahe gaid- ja kahe skautüksuse liikmete kogunemine Eesti Maja kristallsaali, kust liiguti rivikorras riikide ja skaudi-gaidilippude järel orkestri marsihelide saatel läbi vestibüüli suurde saali. Kell 10 hommikul oli paraad rivistatud ülevaatuseks järjekorras: gaidlipkonnad Põhjala Tütred ja Rajaleidjad, skautüksus Lembitu Malev ning skautlipkond Toronto Kalev.
Paraadijuhi e-skaut Paul Marley saatel tervitasid üksusi ESL peaskaut skm. Egbert Runge, VEGL peagaidi asetäitja gdr. Ene Lüdig, EGMK juht ngdr. Silvi Verder ja ESMK juht skm. Harold Kivi.
Järgnes Kanada hümn. Palvuse pidas kodumaalt ajutiselt siinviibiv Peetri koguduse abiõpetaja Arho Tuhkru. Pealtvaatajate hulgas oli ka skaudivormi kandev E.E.L.K. peapiiskop skm. Udo Petersoo.
Jüripäeva kogunemistel saadavad eesti skaudid ja gaidid tervitusi oma aatekaaslastele üle maailma. Seda kutsutakse mõttesillaks. Eesti okupatsiooniaastail oli see ainukeseks vaimseks sidemeks kannatava kodumaa noorusega. Ilus traditsioon on jäänud püsima ka vabades oludes. Paraadijuhi vastava käskluse järel pöördus rivi näoga kodumaa suunas. Gaid Kirsti Oja ja skaut Aleks Kivi esitasid luuletusi. Mõttesild lõppes Eesti hümniga. Nii hümne kui marsimuusikat mängis malevate puhkpilliorkester skm. Enn Kiilaspea juhatusel.
F:E.Aleve
Tervitusi tõid noorteväele jüripäeva puhul Eesti Gaidid Kanadas Maleva juht ngdr. Silvi Verder ja ESL peaskaut skm. Egbert Runge. Kohal oli nagu alati heade soovidega Kotkajärve peremees Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi esimees nskm. Martin Pede. Rohkearvuline pealtvaatajaskond istus selleks saali akendepoolses küljes varutud toolidel, saades üksikasjaliku ülevaate paraadi käigust.
75 minutit kestnud paraadi lõpuosa kulus edutuste teatavakstegemiseks ning märkide ja auhindade üleandmiseks. Loeti ette ringkirju. Malevate poolt tegid seda ngdr. Tiiu Nõmmik ja nskm. Toomas Marley. Skautide ja Gaidide Liitude nimel gdr. Tiia Kütt ja skm. Jaan Lepp. Hõigatud nime kuuldes joosti kiiresti rohelise kaleviga kaetud laua juurde, kus juhid askeldasid kärmesti. Klõpsusid lastevanemate kaamerad, et jäädvustada ajaloolist hetke ja siis tagasi rivvi sõprade juurde, kus sooviti õnne ergutavate hüüetega. Nii kordus see ikka ja jälle.
Lähemal ajal ilmub meie lehes eraldi artikkel noortemalevate jüripäeva edutuste ja aasta jooksul toimunud võistluste tagajärgede kohta.
Viimasena kõneles ngdr. Merike Kolga Kotkajärve märgist. Veel mõningad teated paraadijuhilt ja algas noorteväe väljamarss, vastu uuele suvele ja välitegevusele Kotkajärvel või mujal. Torontos peetud paraad oli ainuke Välis-Eestis. USA-s toimus samal ajal kahepäevane kogunemine Järvemetsal. Kodumaal peetakse jüripäeva puhul kokkutulek ja paraad ühes Eesti linnas. Käesoleval aastal toimub see 27.–28. aprillil Kesk-Eestis Põltsamaal.
