KAABU

Skautluse algpäevil oli üheks väliseks tunnuseks ja uhkemaks märgiks skaudi kaabu. Tol ajal oli peakate iga mehe uhkuseks, nii nagu ka vanasõna ütleb: narri meest, aga mitte mehe mütsi! Vanem põlvkond mäletab kindlasti koolimütse ning Rootsis oli suureks sündmuseks volbripäev, mil kõrgkoolide õpilased asendasid oma tumedakattelised koolimütsid valgete teklitega.

Esmased skaudivormid olid tugevalt mõjutatud omaaegsetest sõjaväemundrite jääkidest ning alles hiljem kujunes välja skautidele omane vorm. Üheks kindlamaks ja silmapaistvamaks skaudivormi osaks oli laiaääreline rohekashall kaabu. Kuna kaabu oli suhteliselt kallis, aga ka kaalult raske peakate, siis asendasid eesti skaudid selle soomlaste eeskujul laagri tegevuse ajaks murumütsiga. See oli lipusinine ümar peakate, millel oli kitsas valge rist ja valge serv.

Laagri müts oli populaarne eriti Rootsis, kus 1940—50-ndatel aastatel olid paljudel peakatteks värvirikkad „sukkmütsid“, millised aastate jooksul muutusid küll väiksemaks. Samamoodi muutusid ka eestlaste murumütsid kuklas kantavateks väikesteks murumütsideks.

Kanadasse siirdudes märgati, et nii kuklas kantav müts kui sinine värv olid omased juutidele, mistõttu eestlaste murumüts kaotas korraga rahvusliku omapära ning aegapidi kadusid ka murumütsid skautide peast.

Et tänapäeval ei kasutata enam palju peakatteid, on ka nende kandmise nõue skaudivormi osana kadunud. Kanada skautluses kasutati vahepeal sõjaväe eliitüksustele omases stiilis „uljaid“ barette, kuid ka need on tänaseks kasutuselt läinud.

Hundipoegadel olid peakatteks rohelised hundipoja märgiga väikese nokaga mütsid, mille idee pärines Inglismaal kasutusel olnud koolimütsidest. Kuid nüüd on ka hundude mütsid kadunud.

Lisaks sellele on skaudid aastate jooksul laagrites kandnud skautlike märkidega pesapallimütse, aga ka üksuste märgistusega erinevaid peakatteid nagu Stockholmi „Karu“ lipkonna mustjaspruun murumüts valgete paeltega; Toronto „Lembitu“ tumesinine kiilmüts või ka Rootsis kasutatud sini must-valgetest siiludest murumüts.

Soomlased kannavad aga jätkuvalt murumütse ja on nendega saanud tuntuks üle maailma. Ka Eesti Skautide Malev Kanadas esindusüksused on rahvusvahelistes laagrites kasutanud sügavaid murumütse osana oma esindusüksuse vormist. Hoolimata sellest, mida siiani on kantud, on skaudi kaabu ikka jäänud mõtteliselt skaudi peakatteks. Samalaadse tumesinise peakatte on tänapäeval kasutusele võtnud Põhja -Ameerikas tegutsevad politseiüksused. Kahtlemata on siin maal silmapaistvaim enam kui 100 aasta jooksul kantud Kuningliku Kanada Ratsapolitsei (RCMP) peakate — rohekashall kaabu koos tulipunase vormikuuega. Kunagised Kotkajärve külastajad mäletavad kindlasti veel peamaja ees asunud katusealust — skaudi kaabut.

Skautlus on alati püüdnud kohaneda ühiskonna tavadega. Seoses sellega on ka haihtunud üks skautluse omapärane tunnusmärk — skaudi kaabu.

Märkmed: