Esimest koondust sügisperioodil nimetatakse avakoonduseks. Lembitu Malev pidas seda koos lastevanematega 21. septembril Peetri kiriku ruumes, kus on kaua aastaid olnud üksuste kodu. Pidulikuilmelist koondust juhtis L.M. juht nskm. Enno Agur. Püstiseismisega tervitati saali kantavat üksuse lippu, millele järgnes Lembitu laul. Palvuse pidas külaline kodumaalt — ajutiselt Torontos viibiv Kärdla koguduse õpetaja Enn Auksmann, kes rääkis koosolijaile samale päevale langevast madisepäeva tähendusest. 785 aastat tagasi 21. septembril 1217.a. langes eestlastele kaotusega lõppenud lahingus saksa vallutajatega meie väejuht Lembitu. Tema nime kannab nüüd skautüksus Torontos.
Lembitu Maleva juht nskm. Enno Agur tutvustas üksuse juhtkonda, kus on toimunud mõningaid muudatusi ja rääkis siis tegevuskavast. Ütles, et eelmine aasta oli hea, kuid eelolev tuleb veel parem. Püütakse elustada kontakti vanematega, kutsudes neid osa võtma vastavast koosolekust ajal, kui poisid on koondusel laupäeva hommikuti. Vendurskautide poolt kujundatud koduleheküljele internetis aadressil http://www.Lembitu.com juhitakse edaspidi ka vanematele ettenähtud info. Palutakse jälgida.
Iga tegevusaasta algul toimub poiste liikumine vastavalt vanusele ühest skaudiastmest teise: uued poisid noolepoisteks (hundud). Neid oli kolm väikemeest: Timo Einola, Markus Stahl ja Andres Jeeger. Noolepoisid ammuküttideks (skaudid), ammukütid mõõgameesteks (vendurid), mõõgamehed nuiameesteks (vanemskaudid). Seda korraldasid parviku, rühma ja pere juhid, nooremskautmasterid Robert Kivi, Jaan Saun ja Toomas Marley.
Vahepeal tõusti püsti, sirutati istumisest väsinud liikmeid ja tehti laulu. Lõppsõna tunniajalisele pidulikule koondusele ütles üksuse vanem skm. Evald Oder, kes möödunud suvel Kotkajärvel toimunud laagri ajal oli viibinud kodumaal ja jälginud sealsete noorte tegevust. Tema sooviks oleks tihedam koostöö Eestis mitmete skautlike organisatsioonide vahel. Ainult nii suudame Jumalat austades täita kohustust oma isamaa vastu. Ka madisepäeva lahingus langenud väejuhi Lembitu sihiks oli eesti rahva ühendamine. Koondus lõppes Lembitu laulu ja hüüuga.