Skeptikud, kelle hulka kuulus ka siinkirjutaja, seekord Eestile kõrget kohta ei ennustanud ja paraku nii läkski. Eesti „saavutas“ tänavusel Eurovisioni lauluvõistlusel senise kõige viletsama, 21. koha. Vaiko Epliku ja Ruffuse poolt esitatud laul „Eighties Coming Back“ kogus Iirimaalt 8, UK 3, Venemaalt 2 ja Islandilt 1 punkti. Kokku 14 punkti....
Võitjaks kuulutati mõnevõrra üllatuslikult Türgi laul „Everything That I Can“, Sertab Ereneri esituses, mis kogus 167 punkti — 2 punkti rohkem teiseks tulnud Belgia ja 3 punkti rohkem kolmandaks tulnud Venemaa laulust.
Samas, analüüsides Türgi laulu, tundub, et üllatuseks polegi nagu põhjust. Türgi helilooja Demir Demirkan oli vägagi oskuslikult ühendanud Ida ja Lääne helikeele, mille kokkusulatamine paistab olevat praegusel levimuusikamaastikul eriti IN. Lisades huvitavale arranzheeringule ka kena lauljatari poolt esitatud korraliku, kostümeeritud lavashow, sai eesmärk täidetud hiilgavalt. Jäi mulje, et türklased on pisut snitti võtnud tuntud popstaar Shakira loomingust ja see, nagu näha, ka toimis.
Arvestades eestlaste juba päris korralikku võitjakogemust, jäi seekordne esitus ootamatult tuhmiks ja see, et korraldajamaa Läti (Eestilt ainukesena 5 punkti) sai 24. koha ja Ühendatud Kuningriigid (UK) täiesti punktita jäid, erilist lohutust ei paku. Vähemalt minule mitte. Jah, seekord läks sedapsi. Eks jääme ootama paremaid päevi.