*27. veebruar 1925 – †11. august 2007
Skm. Harry Tarmo skautlik rada algas Eestis, Hiiumaal 1935. aastal Noorte Kotkaste Lääne Malevas. Harry isa oli kooliõpetaja ning metsapraaker, kes arreteeriti Nõukogude esimese okupatsiooni ajal ning ta jäi teadmata kadunuks.
Isamaaliselt meelestatud Harry astus vabatahtlikult sõjaväkke ning II maailmasõjas teenis ta „Narva“ pataljoni ridades, kus sai raskelt haavata ning kaotas käe. Ta suunati ohvitseri väljaõppele, mis sõja lõppedes jäi pooleli.
Saksamaal oli Harry Briti tsoonis, kus liitus eesti skautlusega, olles „KUNGLA“ lipkonna abijuhiks. Seal ta lõpetas eesti Metsamärgi kursuse a. 1949 ning osales juhina skautjuhtide põhikursusel.
1951. a. siirdus Harry USA-se, kus liitus New Yorgis tegutseva „VIIKINGI“ lipkonnaga, alguses vanemskautide juhina, hiljem rühmajuhina ning lipkonna juhina ja lipkonna vanemana. Kui tekkis vajadus oma laagriala muretsemiseks, siis oli Harry üheks Eesti Skaudi- ja Gaidisõprade Seltside Liidu USA-s asutajaliikmeks 1953 a. Peale „Järvemetsa“ laagriala ostu oli Harry seal toimunud esimese laagri juhiks 1956. a. See side „VIIKINGI“ lipkonnaga ning Järvemetsa laagrialaga jäi Harryle alaliseks. Lipkonna tegevusest osavõtuks ei pidanud Harry paljuks kaks korda nädalas sõita 150 km New Yorgi Eesti Majja koondusteks. Ka 300-kilomeetrine sõit „Järvemetsale“ ei olnud palju.
Harry skautluse keskseks osaks oli tema tegevus ning suhtlemine skaudiealiste poistega. Ta suutis leida sideme noortega tänu oma heatahtlikule lähenemisele ülesannete lahendamisel. See positiivsus leidis vastukaja noorte seas. USA skautmalev on igal aastal korraldanud maleva laagri „Järvemetsal“. Harry osales igas laagris, olles 9 korral laagri juht ja 6 korral laagri vanem.
Harry oli maleva staabi liige pea kõik oma skaudiaastad; oli Eesti Skautmastrite USA Koondise juhatuses ning igas maleva suur- või maailmalaagris oli tal endastmõistetav koht skautlaagri juhina. Harry võttis osa eesti ülemaailmsetest laagritest – maailmalaagritest USA-s, Kanadas, Rootsis, Saksamaal ja Austraalias nii esindusüksuse juhina kui juhtkonna liikmena. Välis-Eesti skautide keskorganisatsioonis, Eesti Skautide Liidus oli Harry aastaid USA maleva esindajaks.
Kui skautlus taasorganiseerus Eestis, andis Harry oma panuse Eesti skautluse heaks. Ta osales Eestis toimunud suurlaagrites ning esimesel Eestis toimunud Metsamärgi kursusel oli ta lektoriks.
Harryl oli silmapaistev panus eesti ühiskonnas, kus ta oli aastaid Lakewoodi Eesti Pühavaimu Koguduse nõukogu esimees, Lakewoodi Eesti Ühingu juhatuse liige ja oli tegevliige Lakewoodi „Võitlejate“ ühingus. Üliõpilasena tegutses Harry Korp! Ugala ridadesse, c53.
Mõistagi oli Harry USA maleva liige – kui malev kogunes või astus välja, oli Harry seal. Olgu need siis maleva üritused Jüripäevade tähistamistel, aastakoosolekutel või laagrites. Aastast 1951 oli ta skautmaster ning Harry panust eesti skautlusele tunnustati Põhjatähtedega – II järk 1960. a. ning välis-Eesti skautluse kõrgeima teenetemedaliga Põhjatäht I järk 1967 – viies USA malevas. Boy Scouts of America tunnustas tema teeneid Hõbe Piibri (Silver Beaver) medaliga. Harry oli nii oma maleva vanem kui auvanem. Eesti Skautide Ühing tunnustas tema teeneid valides ta oma auvanemaks.
Skm. Harry Tarmo edukas ja tähelepanuväärne skaudirada on lõppenud. Nendele tuhandetele välis-Eesti skautidele ja gaididele, kellel oli võimalus seda rada Harryga koos käia, on ta jätnud meeldivad ja hingeliselt soojad mälestused.
Aitäh, Harry, nende aastate panuse ja sõpruse eest!
Kurakämblaga
Jaan Lepp, skm.
