Sündinud Narvas Vabadussõja-aegse soomusrong nr. 2 ülema kolonel Jaan Lepa ja tema abikaasa Eleonore pojana, alustas noor Jaan kooliteed Tallinnas, kuhu isa ohvitserielukutse oli pere viinud. Kahe vabadusristiga autasustatud isa arreteeriti kohe peale kommunistlikku riigipööret 1940 ja hukati Venemaal järgmisel aastal. Perekonnal õnnestus 1944. a sügisel põgeneda Saksamaa kaudu Rootsi, kus Jaan lõpetas gümnaasiumi. Püsiva kodu otsingul saabusid Lepad 1951 Kanadasse, kus Jaan lõpetas Toronto Ülikooli elektriinsenerina. Töötas Elektrijõujaamade valitsuses, kuid oli õpihimulisena varsti tagasi koolipingis. Kaitses magistrikraadi äriadministratsiooni alal. Enne pensionile jäämist töötas Jaan Ontario provintsivalitsuse juures.
Jaan Lepa teiseks elukutseks inseneriameti kõrval võib pidada vabal ajal tehtud tööd eesti noorte isamaalisel kasvatamisel skautluse ridades. Nii võitles ta sõnaga Eesti vabaduse eest võõrsil, nagu seda isa oli teinud relvaga Vabadussõjas. Jaan ühines eesti skautide organisatsiooniga Rootsis ja jätkas Kanadas. Ta on olnud Eesti Skautide Malev Kanadas juht, esimese maailmalaagri juht 1962 ning kuulunud korduvalt maleva staabi koosseisu. Jaan on olnud Eesti Skautide Liidu peaskaut. Ta on võtnud osa juhina paljudest skaudilaagreist mitmel mandril ja esindanud eesti skautlust rahvuvahelistel konverentsidel. Toimetanud skautlikke infoväljaandeid, avaldanud noorsootööd käsitlevaid ajaleheartikleid. Olnud lektoriks seminaridel, pidanud kõnesid ühiskondlikel üritusil. Olnud kapitaalteose Eesti Skautlus 50 aastat võõrsil toimetaja. Akadeemiliselt kuulub Korp! Ugalasse. Jaan Lepa teeneid on hinnatud kanada skautluse hõbehundi märgiga, Eesti skautluse Põhjatäht I ja EKNi teenetemärgiga. Gaidijuhist abikaasa gdr. Siiri Lepp on Gaiderite Kogu Kanada Koondise juhataja.
Õnne kaheksakümnesele Jaanile vasaku käega
ERVIN ALEVE, skm
