Sel nädalal töötavad Valga kesklinnas saju eest ainult riidest katusega kaitstuna üheksa skulptorit neljalt maalt. Nende materjaliks on tavaline eestimaine puu. Suured rondid muutuvad mõne päevaga huvitavateks kujudeks.
Niisugused rahvusvahelised puuskulptuuride sümpoosionid toimuvad Valgas alates 1998. aastast. Kahel suvel on need küll toimumata jäänud. Kohalikuks eestvedajaks on ikka olnud endine linna peaarhitekt Ülevi Eljand.
Nagu puhkus
Petro Romanjukil on Kiievis oma ateljee, kus ta üksinda töötab. Ta on käinud paljudes maades sümpoosionidel. Tema sõnul on need skulptorile nagu puhkuse eest. Suheldakse kolleegidega, koos süüakse ja käiakse saunas.
Petro Romanjuki puupakust peab tulema Napoleoni armastatud Josephine. Mõni aasta tagasi tegi ta Valgas keisri enda. Kas paar ka kokku saab, seda skulptor ei tea, sest keisri kuju saatus on talle teadmata.
Venemaa lipp Valgas
Natalia Tshistjakova Peterburist tahab teha suure linnaskulptuuri, mille võiks kuhu tahes üles panna. Algul anti talle kätte neljameetrine pakk, mis nüüdseks on tükk maad lühemaks jäänud.
Kas suure mootorsaega töötamine väikesele naisele raske ei ole? Füüsiliselt olevat raske küll, kuid huvitav. Oluline on saada oma tööst rahuldust. Tema eesmärgiks ei ole meestega võistelda, vaid ennast suuremõõdulises ja raskest materjalist töös väljendada.
Väga hea haridusega daami jaoks ei ole puu ainus materjal, millega ta töötab. Ta kasutab näiteks veel kivi, pronksi, keraamikat, maketistaadiumis savi, plastiliini ja kipsi ning tegeleb ka maali ja graafikaga.
Kuna kunstnikuelu ei ole seotud kindla tööajaga, saab maailmas ringi sõita. Ainus küsimus on Venemaa inimesele viisa. Eesti viisa saamist ei tee keeruliseks mitte konsulaadis asjaajamine, vaid järjekorras ootamine. Paljudel venelastel on ju Eestis sugulasi ja seega põhjust siia külla tulla. Reisibüroo kaudu on viisa nii kallis, et parem on sabas seista. Kui juba järjekord kätte jõuab, saavat Eesti konsulaadis rutemgi asjad aetud kui mõnes teises.
Natalia Tshistjakova kõrval on Vene lipp. Ta just ei lehvi, sest asub üsna madalal. Venemaalt tuli üldse kolm skulptorit ja lipust on näha nende kodumaa. Külalise sõnul sõidavadki tavaliselt kõik oma lipuga välismaale ja millegipärast pole peale venelaste keegi Valka oma lippu toonud. Võiks ju siin veel olla ka Eesti, Läti ja Ukraina lipud.
Väärt materjal
Ormar Tamm on käinud 24 sümpoosionil kuni Jaapanini välja. Skulptuur on tema huviala ja elatusvahend. Tööd jäävad sinna, kus need tehti, endale jääb vaid foto mälestuseks. Ormar Tammel on oma kodulehekülg internetis (www.hot.ee/ormar) ja ta lubab, et mõne aja pärast saab sealt ka Valga skulptuure näha.
Kuldar Moor on kõigil Valga sümpoosionidel käinud. Et ta on ikka tagasi tulnud, see näitab sümpoosioni taset.
Mehed ütlesid, et puuskulptuuris on huvitav just puu ise. Üheski teises materjalis ei ole nii palju sisemist elu kui puus.
Ormar Tamm meenutas, et kord sai ta neli juppi puud, mis oli pärit 15. sajandist. Tallinnas Pikal tänaval vahetati ühes majas laetala ja vana sai skulptor endale. Skulptorile oli niisugune materjal muidugi väga huvitav töödelda.
Valga sümpoosionil kasutatakse toorest puud. Poolemeetrise läbimõõduga kuiva notti ei ole meeste sõnul olemas. Toodi ka rohkem kui meetrise läbimõõduga tammepakk.
Valgas on mõnes aias eelmiste aastate sümpoosionide skulptuure näha. Et puuskulptuur säiliks, tuleb tema eest hoolitseda. Maast tuleb skulptuur lahti tõsta, et õhk alt läbi käiks. Väljas seisvaid skulptuure tuleb kindlasti antiseptikuga töödelda. Siseruumides säilib puu muidugi kauem.
Pätte ei armasta
Kaks aastat tagasi lõppes sümpoosion Valgas kurvalt. Osa valmistöid lõhuti öösel pättide poolt. Ühed inimesed teevad ilusaid asju ja teistele pakub lõbu ainult lõhkumine.
Skulptorid pätte muidugi ei armasta. Õnneks ei jäta nad nende pärast oma tööd ka tegemata.
