Ei olnud pisaraid, et pühkida! Olid sõbrad, kes kohtusid lõbusal pärastlõunal, seekord 13.veebruaril Toronto Eesti maja suures saalis. Kunagised koolikaaslased, lapsepõlvesõbrad, kunagised kaasreisijad laevast, perekonnasõbrad, kaasmaalased võtsid aega, et tulla ja olla ühiselt seltskonnas.
Koosviibimisel mõtiskles vaimulik Kalle Kadakas 14.veebruari tähendusest.Valentinipäev, hiljem 1980ndatel Soomest Eestisse jõudnud nimi ,,sõbrapäev ‘’ on suunanud oma tundeid avaldama romantilisel moel. Et oma tagasihoidlikkus valla päästa, et tunda sõbra lähedust, öelda sõbrale südamesse minevaid sõnu. Nagu kärjemesi, mis voolab, nii on ka sõprus armastuse voolus.
Kuigi öeldakse, et sõpra tuntakse hädas,ei vajanud keegi peol abi. Oldi heas tujus, sest jutuvada, kohvitassi kõlin ja ühislaulud hoidsid meeleolu hellalt üleval.Liina Purje-Lepik kitarril juhtis publikut vainule kõndima, ka karja, et teha pajukoorest pilli, et Mallega saarde kala püüdma, sest peig on ju kalamees.
Kiluvõileivad, lõhesaiad, pirukad, rosolje, sülti ka,-ikka eestipärane külmlaud, mille valmistas Ülle Veltmann, -oli heaks turgutajaks külmal talvepäeval. Kasvõi jalga keerutama kutsus kauboirõivais Enno Õunapuu, kes süntesaatorihelide saatel kantri rütmis nukralt ohkas, sest tühjaks jäänud vana suksutall, kuid Mehhiko teel kohtusid tütarlaps ja rändur. Laulud ,,Valged roosid’’ ja "Majake jõe kaldal’’ andsid lootust suveöö muinasjutu igavesele kestvusele.
Kohapeal korraldatud traditsiooniline loterii Erika Jõgi ja Eda Oja juhtimisel toetas Eestis elavaid lapsi. Erika Jõgi luges ette Tallinna Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse direktori Mati Sinisaare tänukirja Toronto pensionäride klubile toetuste eest 2019.a.
Laulu ,,Aeg, miks nii kiirelt läeb’’ valsitaktis suundusid peolised kodu poole. Ehatare elanikud astusid mugavasse tellitud bussi, mis sõidutas neid oma koju Ehataresse, kus sai jutustada teistele oma muljeid valentinipeost. Ehatare rahval oli loteriiõnne, sest võideti nii kommikotte kui ka helkiva roosa õlasalli.
Südamekujud laual ja lilled vaasis ning sõber sõbra kõrval. Abistava käe ulatasid peo kordaminekuks vabatahtlikud Pia Hess, Erika Jõgi, Anneli Järvel, Sirje Järvel-Lautens, Maret Kapp, Liivi Laanemaa, Anne LeHuenen, Roul Martjak, Allan Meiusi, Maimu Mölder, Aime Nurmse, Eda Oja, Ingrid Tanner, Aronza Voites (Eestist).
Silm säras rõõmupisarais, arm tungis südame. Nii lahkusid Viljandi ja teiste paikade paadimehed tuulevaiksel ööl, sest tuule suund oli nord, et teha tormi daamide südameis. Oh neid luuletajaid ja laulumeistreid! Panevad head kaasteelised punastama ja ahhetama, et kui romantiline kõik see oli.
Sõber, hea, on su kõrval igal ajal. Mitte ainult valentinipäeval!
