Villu Arak, Raadio Vaba Euroopa

Terrorismile «sõja» kuulutanud USA presidendi George Bushi sõnul ei ole tegemist kokkupõrkega judeokristliku ja islamimaailma vahel. Samas tõlgendab Osama bin Ladeni ja Saddam Husseini otsinguid juhtiv kindral William Boykin toimuvat just religioosse konflikti valguses. Vaatlejate sõnul õõnestab USA mainet ka riigitegelaste soovimatus Boykini äärmuslikke avaldusi ühemõtteliselt hukka mõista.

«Sõda terrorismiga ei ole tsivilisatsioonide kokkupõrge. Samas paljastab see [sõda] kokkupõrke ühes tsivilisatsioonis eneses, lahingu islamimaailma tuleviku pärast.» Nii seisab Valge Maja riikliku julgeoleku strateegias, mis tekitab aga vastakaid reaktsioone lausega, et taolises «ideede võitluses» peab Ameerika peale jääma.

Ajal, mil Ühendriikide maine islamimaailmas nullile läheneb, kallab värsket õli retoorikatulle paljastus kindralleitnant William Boykinist. Juunikuises kõnes ühele Oregoni osariigi kogudusele tutvustas armeevormi kandnud Boykin terrorismivastast sõda kui vastasseisu saatanaga. «Saatan tahab hävitada selle riigi ... ja meie kristliku armee,» ütles kindral.

Saatan jäädvustus Boykini sõnul ka tema Mogadishus helikopterilt tehtud fotodele. «Daamid ja härrad, see on teie vaenlane,» ütles kindral fotodele jäänud musta laigu kohta. «See on pimedusevürst, deemonlik manulus, mille Jumal mulle ilmutas.»

Tegemist pole lihtsalt kõrge armeetegelasega. Boykin töötab ka asekaitseministri asetäitjana luure alal ning juhib al Qaida esinumbri Osama bin Ladeni, Iraagi ekspresidendi Saddam Husseini ja teiste «kõrge väärtusega sihtmärkide» otsinguid.


REKLAAM


Ühes Floridas peetud kõnes -- mille videosalvestus eelmisel nädalal televisiooni jõudis -- meenutab ta Somaalia moslemist sõjapealiku jälitamist 1993. aastal:

«Ma teadsin, et minu Jumal on suurem kui tema oma. Ma teadsin, et minu Jumal on tõeline jumal ja tema oma on [ebajumal]».

Avaldusele reageeris valuliselt Ameerika-Islami Suhete Nõukogu, kuna Koraani kohaselt usuvad moslemid juutide ja kristlastega sama jumalat. «Niivõrd äärmuslike vaadetega mehe panemine [tähtsasse poliitilisse] positsiooni saadab täiesti vale sõnumi islamimaailmale, mis on juba praegu skeptiline Ameerika motiivide ja kavatsuste suhtes,» ütles BBC teatel Nõukogu juht Nihad Awad.

Aasias viibiv George Bush pole Boykini ütlusi avalikult kommenteerinud. Bushi julgeolekunõunik Condoleezza Rice teatas, et terrorismivastast sõda «ei tohiks keegi nimetada religioonidevaheliseks sõjaks». Kriitikast hoidus ka Boykini suvel ametisse nimetanud kaitseminister Donald Rumsfeld.

«On palju asju, mida ütlevad inimesed armees, tsiviilelus, Kongressis, või täitevharus; [asju], mis on nende vaated. Ja see on see, kuidas me elame. Me oleme vaba rahvas. See on suurepärane asi meie riigi juures. Oleks ilmselt vale, kui keegi jookseks ringi ja arvaks, et seda saab hallata ja kontrollida,» ütles Rumsfeld hiljutisel Pentagoni briifingul.

Boykini kaitsele asunud konservatiivid kasutavad samuti sõnavabaduse kaarti, süüdistades ühtlasi kindrali kriitikuid «kiriku ja riigi lahususe fantoompõhimõtte» tagaajamises ning Boykinile usuvabaduse tagava põhiseaduse eiramises.

William Boykini loole lisab tasakaalustavat sümmeetriat teine pööriseid põhjustanud juhtum: lõik Malaisia peaministri Mahathir Mohamadi 16. oktoobri sõnavõtust Islamikonverentsi Organisatsiooni tippkohtumisel.

«[Moslemid on] tegelikult väga tugevad. 1,3 miljardit inimest ei saa lihtsalt maa pealt pühkida. Eurooplased tapsid kuus miljonit juuti 12 miljonist. Kuid praegu valitsevad juudid teiste kaudu seda maailma. Nad panevad teised enda eest sõdima ja surema,» ütles Mohamad.

Kontrastina kindral Boykini äärmuslikke avaldusi saatnud leebusele mõistis Valge Maja Mahathiri sõnad Condoleezza Rice’i suu läbi hukka: «Kõik arvavad, et [Mahathiri] märkused olid vihkajalikud, need olid kohutavad».

Välisministeeriumi pressiesindaja Adam Ereli teatas, et USA suhtub Mahathiri «solvavasse ja kihutajalikku» avaldusse «teenitud põlgusega».

Taolisest hukkamõistust pääsenud William Boykin ütles pärast vastuolude puhkemist oma isiku ümber, et pole «ei fanaatik ega äärmuslane, vaid sõdur, kellel on püsiv usk». Ühtlasi vabandas kindral nende ees, keda tema sõnad solvasid.

Kolumnist Clarence Page leiab päevalehes Washington Times, et vabandusest ning avalike esinemiste vähendamisest ei piisa. Poliitilise aktivismi kõrval tuleks tema arvates keelata ka armeetegelaste usulised avaldused, kuna need kahjustavad terrorismivastase sõja avaliku diplomaatia komponenti. «On raske võita inimeste südameid ja mõistust, kui nad on kuulnud sind nende religiooni maatasa tegemas,» kirjutab Page.

Mõneti kurioosselt kritiseerib kindral Boykinit ka enda terava keele pärast võtta saanud Malaisia peaminister. Mahathir Mohamad ütles teisipäeval, et fundamentalistide võimuletõus USA valitsuses on «murettekitav areng, kuna sarnaselt islamiäärmuslastele kipuvad ka kristlikel fundamentalistidel olema äärmuslikud vaated».

USA endise asepresidendi Al Gore’i julgeolekunõunik rõhutab usulise sõnavara ohtlikkust ka väljaspool kindral Boykini afääri. Leon Fuerth viitab president Bushi suust sageli kõlanud piibellikele sõnadele «evil» ja «evildoer», s.t. «kurjus» ja «kurjusetegija».

«[Sõna ‘kurjus’ kasutamine] tekitab moraalse lõhe,» ütles Fuerth Raadio Vaba Euroopale. «See on absoluutne mõiste ja kui sa oled seda kasutanud, oled sa sisuliselt heitnud tähelepanu mitteväärivana kõrvale inimesed, kelle suhtes sa seda mõistet kasutad. Mõistagi võib see olla suur viga, sest kui sa keeldud tähelepanu pööramast, võid sa seda [hiljem] kahetseda.»

Fuerthi arvates oleks tervitatav, kui president Bush rõhutaks veel kord, et võttes sihikule terrorismi, ei tee USA sedasama islamiga. Iseasi, kas islamimaailm seda tõsiselt võtab - presidendi lähedane sõber, kaubandusminister Don Evans ütles kevadel ajalehele «USA Today»: «Bush usub, et Jumal kutsus ta neil [rasketel] aegadel riiki juhtima».

Märkmed: