Sõjahüvitised muutsid Soome industriaalmaaks VE
Kuumad uudised | 07 Sep 2002  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Evelyn Höglund, Helsingi

Reedel möödus 50 aastat sellest, kui viimane sõjahüvitistega rong ületas Soome ja Nõukogude Liidu piiri. Soome rahva kaheksa aastat kestnud orjus, mille Nõukogude Liit oma läänenaabrile pärast Talvesõda peale surus, oli lõppenud. Reparatsioonidest oli aga tollal veel küllaltki agraarsel Soomel lõppkokkuvõttes rohkem isegi kasu kui kahju.

- - - - -

Kui kaheksa aastat kestnud soomlaste tasuta töö venelastele lõppes, oli Soome vedanud Nõukogude Liitu sõjahüvitisi 226,5 miljoni dollari eest. Soomlased tarnisid idanaabrile muuhulgas elektrimootoreid, pumpasid ja ventiile ehk põhiliselt metallitööstuse tooteid. Kuna Nõukogude Liidu tööstus oli Teise Maailmasõja ajal kõvasti kannatada saanud, vajas riigi majandus kõikvõimalikku välisabi.

Nõukogude Liidu nõudeid nimelt metallitööstuse suhtes peeti alguses teatud kiusuks ja kättemaksuks, sest Soome tollane tööstus kujutas endast põhiliselt puu-ja paberitööstust. Hiljem aga märgati, et idanaabri nõudmised olid tegelikult vesi Soome arengu veskile. Sõjahüvitiste tasumine suunas Soome kapitali, tööjõudu ja tehnilist arengut metallitööstusesse ning kiirendas omalt poolt Soome tööstuse struktuurimuutusi.

Nõukogude Liit kasutas sõjahüvitisi osavalt ära oma pürgimustes sekkuda Soome sisepoliitikasse. Kui Soome etteotsa pandi Moskvale meelepäraseid mehi, siis ka sõjahüvitisartiklite hindu muudeti soomlastele soodsamaks. Ka 1948. aastal sõlmitud maadevaheline Sõpruse-, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping oli Moskva riigiisadele nii meeltmööda, et sel hetkel veel maksmata olnud sõjahüvitisi vähendati poole võrra.

Soome tuli talle tugevama õigusega peale surutud sõjahüvitiste maksmisest auga välja tänu kiiresti paranenud ekspordile ja Läänest saadud laenudele. Ameerika Ühendriikidelt saadud krediit tugevdas Soome majanduslikku alusstruktuuri nii palju, et see võimaldas tõhusalt suunata ressursse sõjahüvitiste toodangusse.

Viimane rong sõjahüvitistega saadeti Venemaa poole teele Pori linnast juulis 1952. Auruvedur koos 23 kaubavaguniga ületas riigipiiri Vainikkalas 30. augustil. Sõjahüvitiste maksmise lõpu ning viimase laadungi 50-ndat aastapäeva tähistavad soomlased 15. septembril Vainikkala jaamas korraldatava piduliku ürituse ja seminariga.

On arvestatud, et soomlaste poolt kaheksa aasta vältel Venemaale saadetud sõjahüvitiste rongi kogupikkus oli 3 437 kilomeetrit. Tänapäeval liigub sama kaubakogus üle Soome piiri vähem kui aastaga.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Kuumad uudised
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus