Ruut Ükski valitsuse ega kaitseväe esindaja Sinimägede võitlejaid tervitamas ei käinud.
Kuuskümmend üks aastat tagasi käisid Sinimägedes rängad lahinguid, mida endised relvavennad igal aastal meenutama kogunevad. Laupäeval kohtusid nad oma kunagistes võitluspaikades.
Sinimägede Põrguhauamäele kogunesid 20. eesti diviisi võitlejad ja teisedki Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liikmed. Kohal oli paarisaja inimese ümber, et mälestada neid, kes langesid Sinimägedes toimunud suuroperatsioonis. Hinnanguliselt sai mõlemal poolel surma kokku üle 100 000 võitleja. Neis lahingutes seisid vastamisi mehed, kes sõjakeerises olid tihti vastu tahtmist sattunud kahe vaenutseva repressiivideoloogia käsualusteks.
Sellisele üritustele kohaselt pidasid veteranide organisatsioonide esindajad mitu kõnet, kus rõhutasid, et üritusele on selja keeranud nii valitsus kui ka kaitsevägi. Seekord ei saanud ükski kõnelejatest mööda ka Lihula monumendist ja selle mahavõtmisest, enamik kohalolnutest oli ise teinud annetuse tolle mälestuskivi püstitamiseks.
Teise küsimusena oli paljude kõnelejate hingel see, et Saksa sõjaväes teeninud ei ole praeguseni tunnustatud kui vabadusvõitlejad.
Reinsalu lubas tunnustust
Riigikogu liikmetest ainukesena kohal olnud Urmas Reinsalu kinnitas omalt poolt, et vastav seadusemuudatus on juba töös. “Riigikogu menetluses on dokument, mis avaldab parlamendi poolt tunnustust kõigile neile, kes osalesid relvastatud võitluses Eesti riikliku iseseisvuse taastamisel. Selle kategooria alla käivad lisaks ka metsavennad ja paljud teised. Olen optimistlik, et see otsus läheb parlamendis ka läbi,” lausus Reinsalu.
Kohalolijatele loeti ette ka riigikogu liikme, muinsuskaitse seltsi auesimehe Trivimi Velliste pöördumine, kes alati on proovinud nendel kokkutulekutel osaleda. Mälestusteenistuse pidas Jõhvi Mihkli kiriku õpetaja Peeter Kaldur.
Tavapäraselt järgnes sõna-võttudele lahingupositsioonide külastamine ja seejärel said kõik Kaitseliidu Narva malevkonnalt supiportsu.
Võrreldes eelmise aasta juubelikokkutulekuga oli rahvast tunduvalt vähem, kuid seda enam torkasid silma politseijõud, keda oli võrreldes möödunud aastaga märkimisväärselt rohkem.
Lepitav eelnõu
Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu
•• Võttes aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse ja lähtudes tõsiasjast, et Teises maailmasõjas de facto sõjaliselt
okupeeritud Eesti Vabariik kestis tulenevalt rahvusvahelisest õigusest de iure katkematult, ning tõdedes, et Eesti kodanikud osutasid nimetatud olukorras Nõukogude Sotsialistlike
Vabariikide Liidu sõjalisele agressioonile Eesti Vabariigi vastu ning Eesti Vabariigi ebaseaduslikule okupatsioonile õiguspärast relvastatud vastupanu, võideldes Eesti Vabariigi de facto iseseisvuse taastamise eest, Riigikogu otsustab: eelnimetatud relvavõitlust tuleb pidada Eesti vabadusvõitluseks ja selles osalenud Eesti kodanikke – Eesti vabadusvõitlejateks.
Eesti Päevaleht