Eestlane on alati pidanud lugu kodumaa kaitsel olnud sõjamehest, kuigi mõnikord pole seda osatud selgesõnaliselt väljendada, nagu II ms. lõppedes, kus kerkis küsimus, kes võitles õigel ja kes valel poolel.

Vabadussõja järel 1920 niisugust probleemi ei olnud. Kõik sõja üle elanud mehed olid kasutanud relva õigel poolel. Kui ei oleks olnud võidukat Vabadussõda ja sellele järgnenud 22 aastat riiklikku iseseisvust, poleks ka olnud taasiseseisvumist 1991.a. Mäletame Vabadusristi kavalere ja Vabadussõja veterane, kes Kanadas peetud EV aastapäeva aktusil istusid alati esireas. Neid ei ole enam. Kodumaal on veel kolm Vabadussõja veterani, kõik üle 100 aasta vanad.

Sõjamehed, keda austati 22. veebruaril Toronto Eesti Majas aastapäeva aktusele järgnenud koosviibimisel, on võidelnud sama vaenlase vastu, kuid veerandsada aastat hiljem 1941-44. Nendegi eluaastate koorem on nüüd enam kui kolmveerandsada.

Rõõm oli näha, et välismaal üles kasvanud ja hariduse saanud noorem põlvkond austab Eesti eest võidelnud sõjamehi ja praeguseid kaitsjaid, Eesti Kaitseväe ohvitsere, kes viibivad keeleõppel Kanadas ja olid külalistena kohal. Koosviibimise rikkaliku kohvilaua olid korraldanud eesti naised, need, kes kunagi ei unustanud võitlevat meest rindel. Toimkonda kuulusid Inge Aloe juhtimisel järgmised daamid ja mõned härrad: Pilvi Niit, Lehte Paara, Hilja Suurna, Alviine Toots, Leida Helde, Hilda Härm, Evi Oder, Nelly Hubel, Aita Urke, Heldur Suurna, Karl Vaher, Albert Reinsoo ja Karl Mikson.

Austamiskoosviibimise sisuline läbiviimine oli järgmiste organisatsioonide kätes: Eesti Korporatsioonide Liit — presideeriv konvent korp! Sakala, Eesti Üliõpilaste Selts, Toronto Eesti Selts. Toetajaina Toronto Eesti Maja, Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Kanadas ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas.

Suurt sõjameestest ja nende sõpradest koosnevat seltskonda tervitas korp! Sakala vilistlane Vello Soots sõnadega: Soovime täna austada kõiki, kes on sõdades võidelnud Eesti vabaduse eest. Meenutame Vabadussõda, kuigi selle veterane enam meie hulgas ei ole. Küll on aga siin II ms. võitlejad, kes on koondunud Eesti Vabadusvõitlejate Liitu, Toronto Eesti Võitlejate Ühingusse, Eesti Ohvitseride Kogusse Kanadas, Soomepoiste Klubisse Torontos ja Lennuväepoiste Klubisse. Ilma teie võitluseta II ms.-s ei oleks meie siin. Tervitame ka kohalolevaid Eesti kaitsejõudude liikmeid, kes viibivad ajutiselt Kanadas väljaõppel.

Järgnes palve E.E.L.K peapiiskopilt Udo Petersoolt. Teadustajaks oli Jaan Arro. Sõjaveteranide ja kaitsejõudude austamise ettekannete osa oli kokku pannud Eesti Ohvitseridekogu Kanadas juhatuse liige, Kanada sõjaväes aastaid jalaväekaptenina teeninud Andres Raudsepp. See koosnes jõuliselt esitatud sõnalisest pöördumisest endiste rindevõitlejate poole, keda rahvas pole kunagi unustanud, mineviku mälestusist kodumaalt lahkumisel ja tänapäeva Eesti kaitsel seisvaist noortest meestest ja naistest. Koos skaudivormis poja Lauriga esitasid isa ja poeg kirjaniku ja soomepoisi Arved Viirlaidi tervituse EV aastapäevaks 1968, mis on praegu sama uus, kui see oli siis.

Sõjaveteranid ja sõbrad! Teid pole unustatud! Teie pojad ja tütred kannavad edasi vabaduse aadet, hüüdis Andres Raudsepp isamaalikult häälestatud publikule ja kutsus siis kõiki eesti rahvast ühendavaks lauluks. Eeslauljaiks paluti igast sõjameeste ja üliõpilasorganisatsioonist üks isik, saatjaks pillimeheks Lembit Nieländer korp! Vironiast. Lava ees seisis inimrivi, mida seal pole kunagi varem sellises koosseisus nähtud: hallipäised endised rindevõitlejad ja värviteklites üliõpilasorganisatsioonide liikmed, kes tõenäoliselt lastena kodumaalt suure põgenemise päevil lahkunud. Kõlasid sõduri- ja isamaalaulud, millele rahvas laululehtedelt kaasa laulis. See oli koosviibimise haripunkt.

Jätkusid tervitused. Eesti Vabadusvõitlejate Liidu nimel tänas korraldajaid esimees Ülo Tamre, tuletades meelde, et nii Vabadussõja kui II ms. päevil olid esimesed rindele minejad vabatahtlikud koolipoisid ja üliõpilased. Ta luges ette osa pikast tervitusest, mida Eesti Kaitsejõudude juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts oli saatnud Kanada eestlastele. Tervitus lõppes sõnadega: „Oleme valmis Eestit kaitsma. Lubame, et me ei anna alla, ei väsi ega murdu!“

Soomepoiste Klubi esimees Ylo-Mark Saar andis soomepoiste ajalooraamatu koosviibimise korraldajaile. Saajaiks olid Toronto Eesti Seltsi ja Eesti Korporatsioonide Liidu esimehed ning T.E. Maja mänedzer. ESL peaskaut Jaan Lepp andis varem Vana-Andrese kirikus aktusekõne pidanud riigikogu liikmele Andres Tarandile möödunud aastal ilmunud koguteose „Eesti skautlus 50 aastat võõrsil“, meenutades seejuures A. Tarandi osa kodumaa skautluse abistamisel 10 a. tagasi. J. Lepp nimetas käesolevat aastat mitmete tähtsate sündmuste juubeliaastaks: 120 a. sini-must-valgete värvide saamisest, 60 a. tagasi — teise vene okupatsiooni algus, Sinimägede lahingud, mis võimaldasid paljude eestlaste põgenemise terrori eest, rahvusvahelise noorteliikumise eesti skaultuse uuestisünd väljaspool kodumaad Rootsis, 55 a. tagasi teine suurküüditamine, 15 a. tagasi Balti kett, 10 a. tagasi okupatsiooniväed lahkuvad Eestist ja lõpeb II ms. Eestile.

Koosviibimisel tehti teatavaks EV presidendi käskkiri 19. veebruarist 2004, millega antakse kapteni auaste Kanadas ajutiselt keeleõppel viibivale Kaitsejõudude ohvitserile Tarmo Metsale. Vastavad tunnused andis talle üle kohalviibiv auastmelt kõrgeim ohvitser kol.-ltn. Ülo Tamre. Enam kui kaks tundi kestnud isamaaline koosviibimine lõppes Toronto Eesti Seltsi esimehe Toomas Merilo tänusõnadega tegijaile ja osavõtjaile.

Märkmed: