Sõna: küla Einar Laigna VIDEO (9)
Eestlased Eestis | 29 Jun 2018 | EWR
Jaanilaupäeval ja võidupühal on sobiv meenutada Eesti kultuuri ja rahvusliku karakteri sünnikodu, milleks on Eesti küla. “Meie rahvuslik ja ka riiklik allesjäämine sõltub paljuski külast, külaelust,” ütleb Einar Laigna Objektiivi sarjas “Sõna”.
http://objektiiv.ee/sona-kula/...
“Kuni elab küla, elad Sina ka, mu Eestimaa!” Preester, sõjaväelane ja religiooniloolane Einar Laigna mõtiskleb autentse külaelu teemal, milles väljendusid suurepäraselt erinevad voorused: ühistöö, kokkukuuluvus, koos tegemine aga ka oma kultuuri ja väärikuse säilitamine.
Laigna hinnangul elame me veel tänapäevalgi 19. sajandi taluperemeeste ja – perenaiste loodud vaimsest kapitalist, mida me laristades raiskame ja pillame, lisamata sinna omalt poolt mitte midagi.
Mida tähendab “küla” eestlase identiteedile? Kas peaksime tagasi pöörduma üha autentsema maaelu poole?
Vaadake Einar Laigna mõtisklust videost!
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Näiteks Ukrainas olid seoses Saksa vägede tulekuga suured lootused, et elanikele tagastatakse nende maad.
Saksa võimud aga teatasid, et nemad ehitavad samuti sotsialismi, ainult ilma kommunistide ja juutideta.
Sakslased said aru, et kolhoosid - sovhoosid on efektiivsema tootlikkusega kui üksiktalud, kuigi ka viimaste jaoks võib oma nišš olla.
Saksa võimud aga teatasid, et nemad ehitavad samuti sotsialismi, ainult ilma kommunistide ja juutideta.
Sakslased said aru, et kolhoosid - sovhoosid on efektiivsema tootlikkusega kui üksiktalud, kuigi ka viimaste jaoks võib oma nišš olla.
Kui rääkida EW põllumajandustoodete ekspordist, mida uhkusega meenutatakse, siis sellega ei tegelenud üksiktalupidajad otse, vaid läbi ühistute.
Riik kohustas üksiktalupidajaid liituma ühistuteks, et tagada Eesti põllumajandustoodete konkurentsivõime välisriikide turgudel. Käraka tootmine ja müük oli täielikult riigi monopol.
1940. aasta sügisel loodi Narva jõe tagustes valdades kolm kolhoosi - "Novõi Putj", "Krasnaja Niva" ja "Krasnaja Komarovka". Eestvedajaks sealse maavalitsuse maaosakonna juhataja Villem Soo.
Esimene eestlastest koosnenud kolhoos loodi samuti Virumaal, Mäetaguse vallas, Kiiklas 1941. aasta juunis.
Riik kohustas üksiktalupidajaid liituma ühistuteks, et tagada Eesti põllumajandustoodete konkurentsivõime välisriikide turgudel. Käraka tootmine ja müük oli täielikult riigi monopol.
1940. aasta sügisel loodi Narva jõe tagustes valdades kolm kolhoosi - "Novõi Putj", "Krasnaja Niva" ja "Krasnaja Komarovka". Eestvedajaks sealse maavalitsuse maaosakonna juhataja Villem Soo.
Esimene eestlastest koosnenud kolhoos loodi samuti Virumaal, Mäetaguse vallas, Kiiklas 1941. aasta juunis.
Mõlemale siin kommenteerinud skribendile natuke mõtlemisainet. Asi ei ole argumentide puudumises, vaid argumenteerimise mõttetuses. Intelligentse väitluse eeltingimuseks on ühine lähtealus. Meil see puudub. Mina lähtun isiklikest kogemustest ja kirjutan oma nime all, mis on laiale avalikkusele tuntud. Mind kas usutakse või mitte, mu mälu usldatakse või mitte. Meenutajast ei ole teada, kas tal midagi meenutada on või kust tema andmed pärinevad. Kindlaid ja tuvastatavaid fakte pole meil kummalgi, küsimus on usutavuses. Mulle tundub, et meenutaja väited tuginevad "ametlikule ajaloole", mis sageli on vaid kimp kokkulepitud valesid. Seepärast ma elava ajaloo uurimise ja avaldamisega tegelengi.
Eestlased Eestis
TRENDING
