VÄIL
Põhja-Tallinnas Sõle tänaval valgusfoori taga oodates imestavad kindlasti paljud inimesed, kes auto- või bussiaknast seda hiljutist seinamaalingut näevad. Jalakäijad ja jalgratturid ka. Imestavad just sõna, et mida ometi. Tuleb lähemale minna ja peenikest kirja lugeda või söösta üleilmsesse (ämbliku)võrku, (taime)lehele putukavail.ee. Uudissõna on maalitud Nõukogude-aegsete garaažiderea otsaseinale. Selle ees on lai, elektriliinide all kulgev tühermaa. Tühermaa, mis elust ja õitest tulvil. Foto: Riina Kindlam
Vanasõna „Sõnal saba taga“ puhul jäi läinud nädalal mainimata, et sõna vihjatav tagajärg ehk saba jälg võib tuleneda ka selle väest, mis jätab oma märgi hinge või otsmikule. Võimalikult kurja või paitavalt hea.
Mõistet putukaVÄIL kohtasin esimest korda kahe aasta eest Salme tänava trammipeatuses Kalamajas. Seal oli pikka aega trammiootepaviljoni plakatil selle reklaam, nii öelda tutvustus. See meenutas mulle koheselt sõna VÄLU, mis oli mulle ka uudissõna, kui seda omaaegse kolleegi suust kuulsin 15 aasta eest kontektis: „Unistan piknikust metsavälul“. Välu on väike metsalagendik. „Matkajad jõudsid päiksepaistelise välu servale.“ Gaidil vill tegi valu, välu pakkus troosti. Kanarbiku/välul õitseb
heather. Ingmar Bergmani 1957. a. tunnustatud film „
Smultronställe“, „
Wild Strawberries“ on eesti keeles ,,Maasikavälu“.
VÄLU on omajagu VÄILA moodi, sest mõlemad on lagendikud, nagu merel on seda VÄIN. Maa peal jälle täppideta VAIN – (külavaheline, külaäärne) rohuplats, rohumaa. „Küla taga oli ilus lilleline vain.“ „Kari lasti vainule.“ „Noorrahvas pidas vainul kiige juures lustipidu.“ Liitsõnad: karjavain, külavain.
Pööra veidi tähti ja sõna VÄIL on vana tuttav VÄLI – tasane metsatu maa-ala. Lage, lõputu, tühi väli. Ka (looduslike) piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa, mida on võimalik kasutada ühe tükina.
Sõnaveeb ehk Eesti Keele Instituudi sõnaportaal annab teada et VÄIL – 1) (geograafiline) läbisõidutee ühest ookeanist teise. Väila läbima. „Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani viiva väila otsingud algasid 16. sajandil.“ „Väilad märgitakse merekaardile.“ Liitsõnad: kirdeväil, loodeväil. 2) suur kesklinnast mööda viiv liiklustee. See putukaväil ei lähe siiski kesklinnast mööda vaid päris läbi. Väil on suhteliselt uus sõna, „laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal“. Soome
väylä, laevasõidutee; väin; tee; liiklussoon.
Hakkab looma... loom on antud juhul putukas, mutukas, mardikas, sipelgas, liblikas, jne, lülijalgsete hõimkonnast. „Kogu maailmas on teada üle miljoni liigi putukaid, mis moodustab rohkem kui 68% teadaolevatest loomaliikidest. Eestis esineb umbes 14 400 liiki.“ (Vikipeedia) Just selle garaažidega ääristatud välja ees on nende jaoks nüüd lausa Tallinna linnavalitsuse poolt ettenähtud läbilennu ja -roomamise ala, liiklustee, „liigirikas rohekoridor“. Ega nemad seda ei tea, nad on ammuilma siin olnud, aga nüüd räägitakse sellest meile ja teile, ei niideta, ning lisatakse rohkem tolmlevat ja mitmekesist haljastust, kunsti ja mesipuid.
„Putukaväil on osa rohekoridorist, mis saab alguse Astangult ja kulgeb mööda kõrgepingeliinide-alust koridori Kopli kaubajaamani. Kitsamalt hõlmab Putukaväila projekt Põhja-Tallinnas Sõle tänava ääres Ehte, Puhangu ja Kaera tänavaga piirneva garaažidevahelise ala. See ühendab mitu naaberlinnaosa, eri iseloomuga hoonestusalad ning väärtuslikud rohealad, mille niidutaimestik on tolmeldajatele putukatele soodne elukeskkond.“ („Sirp“, 07.06.2019).
Põhjalikumalt saab tutvuda kireva elujaatava projektiga nii eesti kui inglise keeles võrgulehel
https://www.putukavail.ee/. Inglise keeli on putukaväil antud juhul tõlgitud kui
pollinator highway, tolmlejate kiirtee! Kiiruspiiranguid pole kehtestatud, aga teed tuleb anda väiksematele ja usinamatele.
Riina Kindlam
