
13-l novembril toimus Tartus hotell “London” konverentsisaalis järjekorras juba kümnes ühistegevuskonverents. Fuajees oli sel korral osalejaid tervitamas väike pasunakoor ning avatud oli ka ühistuliikmete omatoodangu väljapanek. Eeldada oli ja nagu oli ka konverentsi kavas kirjas, et keskendutakse eesti ühistegelikule ülesehitamisele ja sellega seonduvatele teemaderingidele.
Teatud põhjustel aga kõik sõnavõtjad üritusele tulla siiski ei saanud ja nii tuli teha korraldajatel ka mõningaid kiireid muudatusi sõnavõtjate valikul. Nii jäid sel korral pidamata Jaan Leetsaare loeng ühistegevuse probleemidest ja võimalustest.
Samuti ei saanud osaleda Aare Toomsalu kavandatud maatööstuse infrastruktuuri puudutava ühistegevusliku sõnavõtuga. Käsitlemata jäid seega teoreetilis-akadeemilised ja looduslik-geneetilised ning ka ühistegevuse alusena vaimsed ning kultuurilised teemaderingid.
Tulemata jäi ka Harry Raudvere, kes pidanuks kõnelema teemal olukorrast meie ametkondades ja kohalikes omavalitsustes ehk bürokraatia diktatuurist ja asjaajamise keerukusest tervikuna meie vabariigis. Kuna sõna võtsid käigu pealt uued esinejad, siis muutus mõnevõrra ka käsitlevate teemade ring.
Kava kohaselt ütles avasõnad konverentsile Märt Riiner Tartu Hoiu- ja laenuühistust. Seejärel võttis sõna Tartu Hoiu- ja laenuühistu esimees ja asutajaliige Andro Roos. Oma ettekandes avas ta tagamaid, kuida tema noore üliõpilasena ühistegevuse põhimõtete juurde jõudis ja seda siiani visalt ja julgelt ka edendanud on.
Noori kahjuks taas eriti osalejate seas silma ei torganud seega noorte kaasamine on jäänud vaid retoorika tasemele. Noorte seas ilmselt huvi ühistegevuse vastu siiani on leige mis viitab puuduvale ilmsetele selgitustöö puudujääkidele. Samuti ei saada ja ei tahetagi sageli aru saada ühistegevus põhimõtetest ka meie ülikoolides ja muudes akadeemilistes ning poliitilistes ringkondades.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Andro Roos Jaan Leetsaare asemel astus sõnavõtuga üles Rudo Puks, kes on Tartu Hoiu- ja laenuühistu liige ja maaettevõtja Viljandimaalt. Rudo Puks
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Indrek Särg tõi enda ettekandes Nagu juba öeldud, siis olid olukorra sunnil esinejate seas tehtud mõningad muudatused. Nii jäi üks ettekannetest ehk Aarne Toomsalu maatööstuse teemaline ettekanne ära ning Harry Raudvere asemel astus ettekandega olukorrast bürokraatiarindel üles Gregor Raudvere
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Samuti tõdesime, et kinnisvaraturg areneb meil peamiselt ainult Tallinnas ja Harjumaal ning Tartumaal. Samuti Pärnu linnas. Mujal arengut ei ole toimunud ja mõnes piirkonnas peaks uusehitusele suisa peale maksma, kuna eeldatav müügihind on meil valitseva ääremaastumise ja sellest tuleneva olematu nõudluse tõttu väga madal. Seoses koroonakriisiga aga on sellel aastal taas turul märgatav jahenemine ning mahtude ja hindade langus toimumas. Seejärel astus üles õigusspetsialist ja ettevõtja Gregor Raudvere. Tema üsna teravas ettekandes sisaldusid konkreetsed vihjed meie riigiaparaadis ja kohalikes omavalitsustes valitsevast tohutust bürokraatiast, korruptsioonist ja poliitilisest klannimentalioteedist. Saime teada, kuidas kõikvõimalike seaduslike ja juriidiliste ning sageli ka lihtsalt bürokraatlike ja seda just eiravate ja valesti ning kindlas kallutatud suunas tõlgendavate otsustega takistatakse nii eraettevõtlust kui ühistegevust. Seda eriti just siis, kui ettevõtja ei kuulu parajasti koha peal valitsevaisse erakondadesse või muuse kohaliku klanni pailaste nimekirja. Samuti on tunda nn süvariigi ja välismaiste suurkorporatsioonide ja pankade mõjuvõimuga mõjutamist ja kauplemist läbi kohaliku ja riigivõimu. Enamasti ebaseaduslikku ja korruptiivset ning kohalikule elule ja tervele riigile kahjulikus suunas. Samuti üsna teravates ja kõlavate lõpusõnadega võttis konverentsi kokku Tartu Hoiu-laenuühistu esimees Andro Roos. Oma lõpusõnades kutsus ta üles avalikult võitelma korruptsiooni ja riigile ning ettevõtluse kahjulike kabinetivaikuses sündinud otsustega ja seda avalikult ning kõigi seaduslike ja meedia võimaluste abil.
Samuti saime teada, et ees on ootamas Eesti Ühistegevuse Liidu esindajate kohtumised vabariigi valitsuse liikmetega ning, et käimas on ka mitmed kohtuasjad ja rahvaalgatused kodumaise ettevõtluse ning ühistute sõna ja õiguste kaitseks ja laiemalt meedias avaldamiseks.
Kokkuvõtvalt jäi konverentsilt mulje et ühistegevuse alus oleks humanistlik pangandus, mis loob eeldused ettevõtte ja ühiskonna arenguks. Ühiskonna arenguks piisab sellest kui meil toimiks ühistegevuslik pangandus ja kogu ühiskonnakultuuriline areng keerlebki Tartu Hoiulaenuühistu ümber. Seega jäi mulje et niinimetatud ühistegevuse eestvedajad ei ole kursis ühistegevuse looduslik geneetiliste lätetega rääkimata sellest, milline võiks olla kultuurivorm, mis sellist ühistegevust toetaks. Sõna ühistegevuse kui kultuurivormi kohta ei kuulnud me mitte ühtegi arusaadavat kirjeldust kuidas see peaks toimima. Või mis asi see ühistegevuslik vaimus üldse on. Vaimsus kui selline on aga läbi inimajaloo olnud kultuurilise arengu eeldus. Ühistegevusest räägiti ja suudeti mõttestada vaid majanduse ja panganduse kontekstis mitte kultuuriise ja vaime arengu kontekstis.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Konverentsi raames mainitud sõnagi ühisturunduse vajadust, mis aitaks meie riigi väliskaubandusdefitsiiiti vähendada. Saime konverentsile kaasata Hiina rahvavabariigi esindaja, kellel oli siiras huvi Eesti ühistegevuse hetkeolukorra vastu ja selle vastu kuidas rahvusvahelist ühistegevust selles suunas arendada. Kahjuks et tundnud mitte ükski ühistegevuse konverentsil osaleja isegi huvi tema päritolu ja eesmärkide vastu. Seega ei saa valmidusest rahvusvaheliseks ühistegevuseks juttugi olla.X Ühistukonverentsiilt “Ehitame Eestit” konverentsi materjalid on kättesaadavad https://www.youtube.com/channe...
Autor: Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts