1993. a. asutatud Soomaa Rahvuspark hõlmab 37.057 ha, mis on ehk alalt umbes kolmandik Hiiumaast. Suurem osa sellest asub Viljandimaal, ülejäänud Pärnumaal. Piirkond on oma suurte soomassiivide ja kevadiste üleujutuste poolest unikaalne kogu Põhja-Euroopas. Ainulaadsed on ka lammimetsad, mis on pidevalt vee all. Kohalike seas on ta kuulsust kogunud kui erilist kogemust pakkuvate kanuumatkade sihtpunkt. Hetkel ongi sealse turismi kõrghooaeg, kuniks soid ühendavad alad on suurjärveks muutunud. Inimestele, kes selles piirkonnas elavad, on üleujutus loomulikult tülikas, aga nad on sellega harjunud.
4. aprilliks oli võrreldes suvise madalseisuga veetase kerkinud ligi neli meetrit, mis on selle kümnendi rekord. Kaks päeva hiljem, selle lehe kaastöö tähtajaks, oli Riisa veemõõdujaamas Halliste jõe veetasemeks +4.93 m võrreldes madalseisuga. Tavalise sõiduautoga saab praegu Soomaa külastuskeskusele ligi vaid Viljandi poolt tulles. Pärnu poolt sõitjaid takistab kohati 60-sentimeetrine veekiht ja matkakorraldajail ei jää üle muud, kui kundesid süstadega üle vedada. Aga miks see kõik juhtub? Tihedalt ühinevate lisajõgede, väikese languga ja peaaegu vastuvoolu Navesti jõkke suubuva Halliste jõe tõttu ei jõua jõesängid tulvavett lihtsalt läbi lasta.
Tänu igat masti tehnoloogiaimedele liiguvad uudised välkkiirelt. Jääminekut ja üleujutust Raudna jõel Karuskosel võib sel aastal jälgida lausa veebikaamera vahendusel (www.soomaa.com) ning ka Regio veebikaardil http://kaart.otsing.delfi.ee klikkides „satelliit“ ja soovi korral suurendades.
Tore, et just Tallinna Linnalehe fotograaf ning ammune looduse- ja Soomaa sõber Heiko Kruusi oma Ülestõusmispühal võetud pilte lugejatega jagab ning selle väikese ime kättesaadavamaks teeb, kuna selgus, et tema vanaisa Heinrich Kruusi elas Torontos oma maise elu lõpuni 1976. aastal.
Veel 4. aprillil, ülestõusmispühal võetud fotosid (klõksa, et suurendada):
Ja järgmisel päeval, II. ülestõusmispühal:
