Kuigi pilt paistab trööstitu, ei ole antud juhul tegemist ootamatu katastroofiga, vaid looduse rütmiga Soomaal. Turismiettevõtte võrgulehel on sama hoone foto kõrval teade: “Karukose suitsusaun ajutiselt suletud." Sauna vasakul küljel veepiiri kohal on näha sinist triipu, mis tähistab 1956. a. suurvee rekordtaset. Nüüd on see tähis juba vee all ja veetase läheneb +5 meetrile võrreldes suvise madalseisuga.
1993. a. asutatud Soomaa Rahvuspark hõlmab 37.057 ha, mis on ehk alalt umbes kolmandik Hiiumaast. Suurem osa sellest asub Viljandimaal, ülejäänud Pärnumaal. Piirkond on oma suurte soomassiivide ja kevadiste üleujutuste poolest unikaalne kogu Põhja-Euroopas. Ainulaadsed on ka lammimetsad, mis on pidevalt vee all. Kohalike seas on ta kuulsust kogunud kui erilist kogemust pakkuvate kanuumatkade sihtpunkt. Hetkel ongi sealse turismi kõrghooaeg, kuniks soid ühendavad alad on suurjärveks muutunud. Inimestele, kes selles piirkonnas elavad, on üleujutus loomulikult tülikas, aga nad on sellega harjunud.
4. aprilliks oli võrreldes suvise madalseisuga veetase kerkinud ligi neli meetrit, mis on selle kümnendi rekord. Kaks päeva hiljem, selle lehe kaastöö tähtajaks, oli Riisa veemõõdujaamas Halliste jõe veetasemeks +4.93 m võrreldes madalseisuga. Tavalise sõiduautoga saab praegu Soomaa külastuskeskusele ligi vaid Viljandi poolt tulles. Pärnu poolt sõitjaid takistab kohati 60-sentimeetrine veekiht ja matkakorraldajail ei jää üle muud, kui kundesid süstadega üle vedada. Aga miks see kõik juhtub? Tihedalt ühinevate lisajõgede, väikese languga ja peaaegu vastuvoolu Navesti jõkke suubuva Halliste jõe tõttu ei jõua jõesängid tulvavett lihtsalt läbi lasta.
Sellega, et üleujutuste ajal enamik teid läbimatuks muutub, ollakse Soomaal harjunud. Kuid mõiste läbitav on suhteline. Kui maastur (ingl. SUV, sports utility vehicle) peaks pinnale jääma, on ta kohustatud paadiliiklusele teed andma. Vasakul pool (vee)teed on näha silti: Viljandimaa Vastemõisa vald. Paremal on Maanteeameti ametlik Suure-Jaani valla tähis.
Tänu igat masti tehnoloogiaimedele liiguvad uudised välkkiirelt. Jääminekut ja üleujutust Raudna jõel Karuskosel võib sel aastal jälgida lausa veebikaamera vahendusel (www.soomaa.com) ning ka Regio veebikaardil http://kaart.otsing.delfi.ee klikkides „satelliit“ ja soovi korral suurendades.
Tore, et just Tallinna Linnalehe fotograaf ning ammune looduse- ja Soomaa sõber Heiko Kruusi oma Ülestõusmispühal võetud pilte lugejatega jagab ning selle väikese ime kättesaadavamaks teeb, kuna selgus, et tema vanaisa Heinrich Kruusi elas Torontos oma maise elu lõpuni 1976. aastal.
Veel 4. aprillil, ülestõusmispühal võetud fotosid (klõksa, et suurendada):
Riisa. Maantee lõpeb otsa. Tuleb asuda paati.
Nädalavahetus ja suur vesi tõid Soomaale hulga uudistajaid.
Kanuuga mööda maanteed.
"Meiekose laagriplats - rohkem vee all kui kunagi varem," kirjeldab fotograaf Heiko Kruusi.
Meiekose
Karuskose õunaaias.
Kuivast kempsust WCks.
SÜST - "kahelabalise aeruga aerutatav kerge kitsas, teravate otstega tullideta paat." Rahvusvaheliselt tuntud kui kajakk.
Karukose metsavahikordon.
Väravad vetele valla.
Karukose metsavahikordoni kaev.
Meiekose
28. kilomeeter. Fotod: Heiko Kruusi
Ja järgmisel päeval, II. ülestõusmispühal:
Esmaspäeval 5. aprillil oli Soomaal päiksepaistelisem ja palju vähem rahvast. Järgnevad fotod Margit Liivolt.
Värske värv murrab läbi.
Maakera ON ümmargune.
"Selle vana võimsa tamme jalamil oli vett üle meetri - aer igatahes põhja ei puudutanud," kirjutab fotograaf Margit Liivo.
Vesiklosett / water closet à la Soomaa.
Lepaurvad mahlakuul. Teised rahvapärased aprillikuu nimetused on veel sulakuu, vetekuu, porikuu... aga ka linnukuu.
Piltuudis 6. aprilli Postimehest: President Toomas Hendrik Ilves, riigipea sisenõunik Heli Suvi, presidendi tütar Kadri Keiu Ilves ja abikaasa Evelin Ilves uudistavad üleujutust haabjas. Foto: Algis Martsoo