Turu linna väljaanne Aamuset kirjutab eestlastest sisserändajatest. Artikkel kirjeldab eestlasi inimestena, kes ise kirjeldavad end väga töökatena ning väga tahaksid, et neid nähtaks teistest immigrantidest erinevana.
Helsingi ülikooli doktor Rolle Alho räägib Aamustele, et eestlased hindavad Soome elu väga. Tema sõnul tekitab Eesti neoliberaalne süsteem paljudes eestlastes majanduslikku ebakindlust, samas kui Soome riik - eeldusel, et inimene töötab ja maksab makse - pakub turvalisust, mida kõik eestlased oma riigis ei tunne. Koos Tampere ülikooli lektor Markku Sippolaga küsitles ta 51 Soomes elavat eestlast ning nad plaanivad oma uurimistööd ka jätkata.
Teadlased leidsid, et eestlased on agarad kiitma Soome hoolitsevat heaoluühiskonda (ehkki peamiselt kolitakse ikkagi palkade ja paremate töövõimaluste pärast). Ent samas olid küsitletud eestlased väga varmad end distantseerima teistest immigrantide rühmadest, kes tüüpilise Soomes elava eestlase silmis ei vääri riigis pakutavat heaolu ning ei tööta piisavalt, et seda välja teenida. Mõnede eestlaste kommentaarid olevat teadlaste sõnul väljendanud rassistlikke arusaamasid sellest, kuidas mõned teised „süsteemi ära kasutavad“.
Eestlane, kirjutavad teadlased, näeb end soomlasega võrdsena ning armastab väga rõhutada seda, kui tubli töömesilane ta on ning kuidas ta on seega ära teeninud Soome heaoluühiskonna hüved. Teadlased märkisid, et eestlastel puudus samas igasugune arusaam, mis teeb mõne sisserändajate rahvuse teistega võrreldes edukamaks ja miks mõned rahvused ühiskonda kergemini sulanduvad. Ühe eestlase edukuse tagab näiteks keelte sarnasuse tõttu suhteliselt kergesti tulev soome keele oskus.
Psühholoogiliselt, väidab Alho, on palju lihtsam tekitada sidet enda rahvuse ja riigi põhirahvuse vahel, kui mõne teise sisse rännanud rahvusega. Täpselt samu mõttemustreid on näha ka näiteks Rootsi kolinud soomlaste seas.