President Lennart Meri algatusel loodud inimsusevastaste kuritegude uurimiskomisjoni liikmed on erineval seisukohal 36. Eesti politseipataljoni võimaliku osalemise kohta umbes 2500 juudi hukkamises Valgevenes 1942. aastal. “Meil ei ole selle kohta tõendeid,” ütles komisjoni esimees, Soome tuntud poliitik Max Jakobson reedel “Aktuaalsele Kaamerale”. “Me ei tea täpselt, mis rolli pataljon seal mängis.”

Jakobson nentis, et Saksamaalt saadud arvukaist dokumentidest selgus pataljoni osalemine selles operatsioonis.

“Aga kas see ise ka hukkamises osales, selle kohta ei ole tõendeid,” kordas Jakobson.

Samas kinnitas komisjoni liige, USA juudikomitee esindaja Nicholas Lane kolmapäeval raadiojaamas Vaba Euroopa, et komisjoni materjalide põhjal selgub 36. Eesti politseipataljoni osalus juutide mahalaskmises Valgevenes 1942. aasta 7. augustil.

“Esimene kompanii tegeles juutide mahalaskmisega ühes väikelinnas Novogrudokist 15 kilomeetri kaugusel,” ütles ta. “Teine kompanii valvas Novogrudoki getot ja eskortis juudid laskmispaigale. Kuid juutide kodust väljaajamine ja mahalaskmisele viimine on ka kuritegu.”

Just komisjoni aruandele viidates ründa natsikütt Efraim Zuroff sel nädalal kaitsepolitseid ning ka USA Tallinna saatkonna pressiatašee Thomas Hodges viitas vastuolule kaitsepolitsei ja komisjoni hinnanguis 1942. aastal toimunule.

Välispoliitika instituudi direktor, Tartu ülikooli õppejõud Andres Kasekamp ütles teleuudistele, et igal juhul tuleb juutide tapmine Teise maailmasõja ajal teemaks NATO laienemisel.

Ta ennustas, et kuigi teema ilmselt otseselt ei ohusta Eesti pääsu NATO-sse, tekitab see küsimusi näiteks NATO laienemislepingu ratifitseerimisel USA Kongressis.

Kasekamp ütles, et nendele vastamiseks peaks Eesti ametlik välispoliitika midagi ette võtma näitamaks huvi antud teema vastu.

Märkmed: