Soome kaitsepolitsei neljapäeval avaldatud ajalooraamatust „Ratakatu 12” selgub, et Soome presidentide ja tipp-poliitikute lähedane tuttav Viktor Vladimirov oli 1960. aastate lõpus KGB sabotaaži- ja salamõrvaosakonna juhataja.
Vurrudega härrasmehena tuntud Vladimirovi tausta uuris ajaloolane Kimmo Rentola, kelle väitel juhtis Vladimirov muuhulgas Kanadas operatsiooni, mille eesmärk oli mõrvata 1961. aastal Soomest Kanadasse „hüpanud” KBG major Anatoli Golitsõn. Golitsõni tapmine siiski ebaõnnestus, nagu ka ühe teise hüppesse läinu mõrvamine 1967. aastal, vahendab Helsingin Sanomat.
Vladimirov oli hiljem kahe Soome presidendi, Urho Kekkoneni ja Mauno Koivisto tähtis informatsiooniallikas ja võib isegi öelda, et sõber. Mõlemad presidendid teadsid, et Vladimirov on KGB kindral, kuid tema varasemast tööst „märgade tööde” osakonnas oli neil vaevalt aimu.
Informatsioon Vladimirovi karjääri kohta salamõrvade osakonnas on lääneriikide luureteenistustele teatavaks saanud Nõukogude ülejooksikute kaudu, kuid alles KGB organisatsioonilise struktuuri avaldamine ühes Vene raamatus 2004. aastal kinnitas seda.
Vladimirovi taust „märgade tööde” osakonnas tõi Soome teisigi sama osakonna mehi, kes küll õnneks tegelesid vaid tavapärase spioneerimisega. Üks neist oli Aleksei Savin, kes värbas oma teenistusse ajakirjanik Mats Dumelli.
Vladimirov töötas Soomes erinevaid KGB ülesandeid täites saatkonna sekretärina 1950. ja 1970. aastatel ning ministernõunikuna 1977-84. Vladimirov suri 1995. aastal.