Ottawa lepingust loobumine võimaldab Soomel taas hakata varuma jalaväemiine, et need vajaduse korral Venemaa vastu kasutusel võtta. Soomel on NATO pikim piir Venemaaga.
Soome peaminister Petteri Orpo ütles pressikonverentsil, et otsest sõjalist ohtu Soomele ei ole, kuid Venemaa kujutab endast pikaajalist ohtu kogu Euroopale, vahendab yle.fi.
"Ottawa konventsioonist taganemine annab meile võimaluse mitmekülgsemalt valmistuda muutusteks julgeolekus," ütles ta.
Orpo ütles pressikonverentsil, et Soome tõstab oma kaitsekulutusi 2029. aastaks vähemalt kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist ning kulutused kasvavad selleks ajaks ligikaudu kolme miljardi euro võrra.
Rahandusminister Riikka Purra sõnul plaanitakse suurendada ka Soome mereväge. "Ressursid on suunatud eelkõige maavägedele, kuid samuti soetame uut mererelvastust ja -varustust."
Soome president Alexander Stubb kommenteeris otsusust oma X-i konto vahendusel, märkides, et "Soome jääb alati maailmas vastutustundlikuks tegutsejaks, kes kindlustab oma julgeolekut ja kaitset".
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustav ning nende hävitamist nõudev Ottawa konventsioon (APLC) avati allakirjutamiseks 3. detsembril 1997. aastal ja see jõustus 1. märtsil 1999. Eesti ühines Ottawa konventsiooniga 1. oktoobril 2004. Soome ühines lepinguga 2012. aastal. Konventsioon loodi algul selleks, et vähendada konfliktipiirkondades jalaväemiinidest põhjustatud tsiviilelanike surmasid.