Kaur Maran
Atlas.ee vanemtoimetaja
12. juuli 2017
Ootamatul kombel näitab statistika, et Soome kõige ohtlikum loom ei ole mitte karu ega ka hunt. Kõige enam inimesi on põhjanaabrite seas surnud hoopis herilastega kokkupuute tagajärjel. | FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF
http://atlas.postimees.ee/4175...
Tuleb välja, et karude ja huntide maal on kõige rohkem inimesi tapnud loomaks hoopis putukas.
Üleeile jõudis põhjanaabrite meediakanalitesse uudis mehest, kes suri pulli rünnaku tagajärjel. Iltalehti palus selle peale loomade põhjustatud surmade statistikat Soome Tervise ja Heaolu Instituudi professor Mika Gisslerilt, kes on pidanud arvet seda laadi sündmuste kohta aastatel 1998-2005.
Gissleri esitatud nimekirjast selgub, et kõige ohtlikum on nimekirja üks väiksematest loomadest. Sulgudes on näidatud, mitu inimest suri konkreetsete loomade tagajärjel vahemikus 1998-2005:
Herilased (23)
Koerad (21)
Lehmad, veised, sõnnid (12)
Hobused (8)
Kassid (3)
Karud (1)
Rästikud (1)
Mesilased (1)
Jäärad (1)
Lisaks suri 33 inimest ratsutamise või hobuste veetavate transpordivahendite kasutamise käigus.
Nagu kirjutab Iltalehti, on koerad ja kassid nimistus nii kõrgel kohal, kuna neid on lihtsalt nii palju. Mõistagi on ohtlikumad kasvatamata koerad. Koerte või kasside hammustus võib aga omakorda viia infektsioonideni ja tuua kaasa tõsiseid terviseprobleeme.
Kuigi inimestel on suurte metsloomadega aina enam kokkupuuteid, on Soomes viimase sajandi jooksul olnud hundi või karu rünnaku tagajärjel surnud vaid üks inimene.
Eesti kohta statistikat napib
Eesti kohta ei ole sellist statistikat kerge leida, kuid Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri põhjal on siiski võimalik välja tuua, et vahemikus 2000-2016 on mürgiste madude ja sisalikega kokkupuute tagajärjel hukka saanud kaks inimest, täpsustamata mürgiste loomade või taimede tõttu vaid üks ning vaablaste, herilaste ja mesilaste ohvriks on langenud 18 inimest.
