Eesti lähiajalugu jääb Soome põhi- ja keskkooliõpikutes pea täielikult tähelepanuta selgus Petteri Aarnose poolt Soome Tuglase seltsile koostatud uuringust «Eesti Soome kooliõpikutes aastal 2003».

Uuring näitab, et pea täieliku unustuse hõlma on jäänud ajajärk, mille Eesti veetis Nõukogude Liidu koosseisus.

Praegustest kooliõpikutest ei ole Soome noortel võimalik omandada isegi kõige elementaarsemaid teadmisi oma naaberriigi lähiajaloost ning see omakorda teeb Eesti hetkeolukorra mõistmise Soome nooremale põlvkonnale raskeks. Praegustel kooliõpilastel puudub isiklik nägemus Nõukogude Eestist, seega on ajajärgu esiletõstmise kooliõpikutes olulise tähtsusega, rõhutatakse uuringus.

Eestit käsitletakse põhi- ja keskkooliõpikutes vähe, kuid esitatud informatsioon on ajakohane ja täpne. Kuid on ka erandeid: 2000. aastal trükitud emakeele õpikus mainitakse, et eesti keelt räägitakse Nõukogude Liidus, ja praegu kasutatavas keskkooli geograafiaõpikus piirdutakse Eesti kirjeldamises sedastusega, et Eesti on Soome regionaalabi sihtriik ja paljud eestlased käivad Soomes marjakorjajatena leiba teenimas.

Soome ajaloo õpikutes kirjeldatakse Eesti varasema ajaloo sündmusi laiaulatuslikumalt kui lähiajaloo sündmusi. Uuringu kohaselt on põhjus selles, et ajalookirjeldustes tuginetakse peamiselt traagilistele sündmustele ja murrangulistele perioodidele, kuid Eesti kuulumist Nõukogude Liidu koosseisu nähakse sageli ajajärguna, mil ühiskonna areng oli peatunud.

Eesti, Läti ja Leedu naasevad ajalooõpikute veergudele taas 1980. aastate lõpu kirjeldustes, kui maad sihikindlalt oma iseseisvuse taastamist nõudma hakkavad.

Soome emakeele ja kirjanduse õpikutes on eesti keelel oma kindel sugulaskeelele määratud koht ja tähendus.

Nii põhi- kui ka keskkooliõpikutes on pööratud küllaldaselt tähelepanu eesti ja soome keele vahelisele sidemele ja soome-ugri keelerühmale tervikuna.

Eesti rahvuslikust kirjandusest tehakse juttu aga harva, kuigi Eesti ja Soome vahel on läbi aegade olnud tihe kirjanduskoostöö.

Keskkonna- ja loodusteaduste ja geograafia õpikutes Eestile suurt tähelepanu ei pöörata. Põhiteadmised oma lõunanaabrist antakse, kuid näiteks omavahelised võrdlused loodusvarade , keskkonnaküsimuste ja sotsiaalsete olude osas jäävad juhuslikeks.

Märkmed: