Niinistö edu selgus juba kella 20 ajal, kui suleti valimisjaoskonnad ja avalikustati eelvalimiste tulemus. Niinistö kogus teise vooru eelhääletusel 65,4 protsenti häältest, Haavisto toetajaid oli 34,6 protsenti, vahendas YLE.
Haavisto oli võidukas vaid ühes valimisringkonnas - Ahvenamaal. Kokku oli valimisringkondi 15.
Õhtul häältelugemise jooksul Niinistö edu oluliselt ei vähenenud ning juba enne kui võitja ametlikult selgus, surus Haavisto ametlikul valimiste jälgimise tseremoonial Niinistö kätt.
President Tarja Halonen õnnitles Niinistöt telefoni teel ja kutsus oma järeltulija homseks Mäntyniemi paleesse külla. 2006. aasta presidendivalimistel olid teises voorus vastamisi just Niinistö ja Halonen, viimane valiti tol korral teiseks ametiajaks tagasi. Presidendi kantselei lisas, et Halonen suhtles telefonis ka teises voorus kaotajaks osutunud Haavistoga.
Niinistö: tänan ka neid, kes olid eriarvamusel
Niinistö ütles oma tänukõnes, et on lisaks oma toetajatele tänulik ka neile, kes olid eriarvamusel. Ta rõhutas, et kõiki neid erinevaid mõtteid peab president oma töös ka arvesse võtma.
Ka Niinistö abikaasa Jenni Haukio tänas poolehoidjaid, kes kampaanias aktiivselt kaasa lõid.
Niinistö annab ametivande märtsi alguses. Järjekorras on ta 12. Soome president.
Haavisto jäi oma kampaaniaga rahule
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Roheliste kandidaat Haavisto tunnistas oma lüüasaamist siis, kui loetud oli 80 protsenti häältest ja Niinistö toetus püsis kindlalt 60 protsendist kõrgemal.Haavisto oli siiski kokkuvõttes oma kampaaniaga rahul. "Suvise 5-protsendilise toetuse juurest oleme palju kõrgemale tõusnud. Rohkem kui miljon inimest on meid toetanud."
Tema arvates on nende valimiste käigus torganud silma kaks nähtust - sotsiaalmeedia kasutamine ja noorte aktiivne osalemine. "Kui see tekitas noortes huvi ühiskondlike teemade vastu, siis me oleme midagi ikka saavutanud," lausus Haavisto.
Roheliste presidendikandidaat märkis, et pärast valimisi jätkab ta oma tööd rahvasaadikuna.
Rekordiliselt madal valimisaktiivsus
Erinevalt esialgsetest prognoosidest jäi osalusprotsent valimiste teises voorus rekordiliselt madalaks, eriti torkas see silma tänasel valimispäeval. Eelvalimistel osales 36 protsenti ja valimispäeval andis oma hääle vaid 33 protsenti valijatest ehk kokku osales presidendivalimiste teises voorus 69 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
YLE poliitikaanalüütikutel kulus tükk aega, et meenutada ajaloos nii madalat valimisaktiivsust - lõpuks nenditi, et viimati käidi nii vähe valimas 1950. aastal.
Esimest korda ajaloos olid inimesed eelhääletusel aktiivsemad kui õigel valimispäeval. Eelvalimistel osales 1,5 miljonit ja täna 1,3 miljonit inimest.
Spetsialistide hinnangul mängisid sellise tulemuse tekkimisel rolli nii tänane pakane kui ka see, et viimaste gallupite põhjal polnud uue presidendi nime osas enam erilist kahtlust.
Karin Koppel, Laur Viirand ERR
