«Kui kodakondsustaotlus lükatakse tagasi kriminaalse tegevuse tõttu, tuleks kaaluda, kas alaliseks elamisloaks on alust,» ütles Holmlund.
Samuti tõstatas Holmlund möödunudneljapäevase Espoo tulistamise valguses küsimuse kriminaalse elemendi maalt välja saatmisest. «Mida kiiremini me saame sekkuda kuritegelikku käitumisse ja võibolla ka selle isiku välja saata, seda paremini saame selliseid sündmusi ennetada,» märkis ta.
Immigratsiooniminister Astrid Thors märkis aga, et juba praegused seadused lubavad kurjategijate väljasaatmist. Soome seaduste kohaselt võib välismaalase deporteerida, kui ta on korduvalt kriminaalkuriteos süüdi mõistetud või panid toime teo, mille eest on talle määratud vähemalt aastane vangistus.
«Tingimused on juba praegu üsna ähmased,» rääkis Thors. «Otsuse langetamisel tuleb arvesse võtta üldist olukorda. Kas see inimene käib tööl? Kas tal on Soomes lapsi? Kui kaua on ta Soomes elanud?»
Immigratsiooniministri hinnangul ei tohiks kodakondsustaotluse tagasilükkamine ka tähendada automaatset elamisloa äravõtmist. «Kodakondsus võib saamata jääda ka liiklusrikkumise tõttu. Kahtlemata ei pea keegi seda väljasaatmiseks piisavaks aluseks,» tõi Thors näiteks.
Möödunud aasta viimasel päeval Espoos viis Prisma poe töötajat ja iseenda tapnud Kosovo albaanlane Ibrahim Shkupolli ei olnud Soomelt kodakondsust saanud seetõttu, et oli korduvalt kohtulikult karistatud, samas jäi talle alles Soome elamisluba.
Viimastel aastatel on Soome võimud tagasi lükanud keskmiselt 300-400 kodakondsustaotlust aastas. Enamik põhjanaabrite kodanikuks pürginutest jäi sellest ilma kas kuritegeliku mineviku või puuduliku keeleoskuse tõttu. 2008. aastal deporteeriti Soomest 75 inimest.
Toimetas Evelyn Kaldoja