www.DELFI.ee Soome instituudi endise juhataja Seppo Zetterbergi sel suvel ilmunud soomekeelne raamat Eesti ajaloost ei süüdista baaside lepingu sõlmimises Konstantin Pätsi ega pea Eesti väljavaateid Nõukogude Liidu baaside tõrjumiseks eriti heaks.
Jyväskylä ülikooli üldajaloo professor Zetterberg ei nõustu oma raamatus “Viron historia” eelkõige Konstantin Pätsi isikule esitatud süüdistustega, mille kohaselt tehti otsus Nõukogude Liidu nõudmistele järele anda kitsas ringis ning ajaloo kurss oleks võinud muutuda, kui Eestis oleks toona valitsenud demokraatlikum riigikord, kirjutab Eesti Päevaleht.
“Kõigepealt ei luba ükski riik, olgu ta kui demokraatlik tahes, selliseid teemasid avalikkuse ette. Teiseks said eestlased nõudmistest kuulda alles Moskvas ning kolmandaks nõustusid otsusega nõudmistele järele anda nii vabariigi president, valitsus kui ka parlamendi mõlemate kodade väliskomisjonid.”
Zetterberg tõmbab kriipsu peale spekulatsioonidele selle üle, millised olid Eesti võimalused keelduda baaside lepingust. Rahvusromantilisel arusaamal võimalikust relvastatud vastupanust Nõukogude Liidule ei ole Zetterbergi ajalooraamatus eriti kaalukat põhja.
“On selge, et Eesti ei olnud 1939. aasta sügisel sõjaks valmis. Sõjaväe ülesehitus ei vastanud oma aja nõuetele, idapiiril paiknenud väeosad oli liiga väikesed, relvastuse ning varustuse uuendamine oli alles algusjärgus, puudus efektiivne õhutõrje jne,” kirjutab Zetterberg.
