Soome valis oma lahingüksuse partneriteks Saksamaa ja Hollandi, Norraga läbirääkimised veel kestavad.
Nimetatud riikidega on Soomel Tuomioja sõnul sarnane nägemus rahukaitsest, mis tagab sujuva koostöö erinevates sõjalistes tegevusvaldkondades.
Välisminister rääkis ka teistel välispoliitilistel teemadel ja andis intervjuu Postimehele.
Soome otsib kiirreageerimis lahingüksustesse teisigi koostööpartnerid. Kas ka Balti riigid kavatsetakse koostöösse haarata?
Kõik Baltimaad tahavad koostööd teha ja nad on teretulnud. Kuid Baltimaade panus näib praegu olevat võimalik vaid üsna väikeste erioskustega üksuste näol. Need üksused plaanitakse koostegevusse kaasata lahingüksuste kokkupanemise lõpuperioodil. Soome ei taha takistada Euroopa Liidu liikmesriikide kaasalöömist selles koostöös.
Millises valguses näete Euroopa Liidu Venemaa-poliitikat? Venemaa ei suhtu hästi Eestisse ja Lätisse ning proovib desinformatsiooni abil kõigutada nende positsiooni euroliidus. Kas Balti riikidega sarnase ajaloolise kogemusega Soome võiks olla sillaks nn uute ja vanade liikmete vahel ning Venemaa-poliitika kujundamisel?
Me olemegi vahendajaks olnud, kuid me pole kõva häälega kuulutanud, kui suured sillaehitajad me oleme. See on osa meie igapäevatööst.
On selge, et mõnedel „uutel“ liikmesriikidel on Venemaaga erinev ajalooline kogemus kui „vanadel“ liikmesriikidel ning see mõjutab nende nägemust Venemaast ja Venemaaga tehtavast koostööst. Võin siiski rõõmuga tõdeda, et praegu ei ole liikmesriigid jagunenud kaheks, Euroopa Liit on püsinud üsna ühtsena.
Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja ka Venemaa on sidunud end partnerlus- ja koostöölepinguga ja Euroopa Liidu Nõukogu põhimõtetega. Koostöös esinevaid üleastumisi ja puudusi peab eraldi hindama, toetudes väljatöötatud mehhanismidele.
Oleme sidunud end lepingute kaudu ühise väärtussüsteemiga, millest kinnipidamine on auasi.
Muidugi vastab tõele, et Venemaal on erinev ajalugu, millega arveteõiendamine on kahetsusväärselt pooleli.
Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes räägitakse eelkõige majanduskoostööst. Kas Euroopa Liit võiks aga mõjutada ja otsida lahendusi ka traagilisele olukorrale Tshetsheenias?
Kui vähegi võimalik, peame kriisi lahendamisele kaasa aitama. Kuid meil peaks Euroopa Liidus olema parem ühine arusaam, milline olukord Tshetsheenias valitseb ja kuidas seda mõjutada. Küsimust käsitletakse Euroopa Liidus.
Te rääkisite ajakirjanikele majanduslikust globaliseerumisest. Eestis leiab praegu aset Venemaa kapitali sissetung, strateegiliselt tähtsad sadamad ja raudteed on koondumas Vene ärimeeste kätesse. Kas teie arvates võiks tegemist olla ohuga Eesti iseseisvusele?
Sellises olukorras peavad kehtima reeglid, millega on loodavad kaubandussuhted väga selged ja neutraalsed mõlema osapoole jaoks. Kui osapooled tegutsevad ausate turumajanduspõhimõtete ja reeglite kohaselt, on vähem probleeme.
Kuid igasuguse välismaise kapitali suhtes peab iga riik, ka Soome, hindama, mis on riigile kasulik ja mis mitte.
Norras, kus järgitakse kapitali vaba liikumise osas Põhjamaadega sarnaseid turumajanduse reegleid, suhtutakse ettevaatlikult riigi seisukohalt tähtsate valdkondade välismaalaste kätte sattumisse.