Augusti keskel Tallinnas peetaval kongressil saavad 22 soome-ugri rahvuse esindajad esmakordselt ettekandeid pidada oma emakeeles, teatas Soome-ugri Rahvaste Infokeskus.

15. kuni 19. augustini 2004 toimub Tallinnas Soome-ugri rahvaste IV maailmakongress, mille peateemaks on «Noored on meie tulevik.»

Iga nelja aasta tagant toimuvale kongressile on tänavu oodata 22 soome-ugri ja samojeedi rahva esindajaid. Kongressi peasekretäri Andres Heinapuu sõnul tuleb Tallinna kongressile 600-700 osavõtjat.

Täiendust saab osalevate väikerahvaste nimistu - Tallinnasse tulevad ka setud, kveenid Norrast, saamid nii Norrast, Soomest kui ka Venemaalt Murmanski oblastist, vaatlejatena Jazva-komid.

«Kongressi eesmärk on soome-ugri rahvaste rahvusteadvuse, kultuuride ja keelte arendamine ning kaitsmine,» selgitas Heinapuu. Kongressi töökeelteks on vene ja inglise keel ning kõik uurali keeled.

Kongressi töö viies sektsioonis on hetkel ettevalmistamisel. Paigas on üldsõnavõtjad, nagu Tove Skuttnab Kangas, kes peab ettekande teemal «Soome-ugri rahvad maailma kontekstis».

Peateemat käsitleb ungarlane Janos Pusztay: «Kui noored ei kõnele emakeelt või kui nad unustavad vanad traditsioonid, ei väärtusta seda, mis neid unifitseeruvast maailmast eraldab, vaid seda häbenevad, siis on oht hääbumiseks.»

Demograafiasektsiooni "maiuspalaks" on Andrei Volkov Moskvast, kes räägib, kuidas soome-ugri rahvaid rahvaloenduste käigus registreerimata jäeti, sest küsitluslehel puudus lahter nende rahvuse jaoks.

Selle tulemusena on juba Stalini aegadest peale Nõukogude Liidu aladel elanud rahvaste kohta ebatäpsed ametlikud andmed. Kaudseid meetodeid õigemate arvandmete saamiseks aga ei olnud lubatud kasutada.

Soome-ugri rahvaste maailmakongress koguneb iga nelja aasta tagant. Seni on istungid toimunud 1992. aastal Sõktõvkaris Komi Vabariigis Venemaal, 1996. aastal Budapestis Ungaris ja 2000. aastal Helsingis Soomes.

Kuumad uudised

TRENDING