Ekspeaminister Sorsa paljastab Soome poliitika kulissidetagust. Soome eurointegratsioon algas Moskva ebaõnnestunud veenmisega.
Soome välispoliitika varasem sõltuvus Moskvast pole saladus, küll on langenud saladuseloor asjaloolt, et praegune välisminister Erkki Tuomioja lekitas 1972. aastal ajakirjandusele salajase memorandumi, mille järgi Soome liitumine Euroopa Majandus-ühendusega (praeguse euroliiduga) oli takerdunud Moskva vastuseisu taha.
Zavidovo leke on olnud Soome lähiajaloo skandaalseim saladokumentide ajakirjandusse sattumise juhtum, mis paljastas, kui palju Soome sõltus Moskvast president Urho Kaleva Kekkose ajal. “Kes iganes selle lekke taga ka oli, Kekkose plaanidega sobis see ideaalselt,” kirjutas ekspeaminister Kalevi Sorsa äsja ilmunud mälestusteraamatus “Rahvakodu ja punamuld”.
Moskva luba ei andnud
Tuomioja kritiseerib teravalt Sorsa raamatut, kuigi tunnistab, et paljudes asjades oli Sorsa 30 aastat tagasi õigemal liinil kui tema. Kevadel 1972 Nõukogude eliidi jahiresidentsis Zavidovos peetud kõnelustel arutati avalikult tulevase Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise korraldamist, tegelikult küsis Kekkonen seal Moskva nõusolekut Soome eurolõimumiseks. President koostas nõupidamistest salajase memorandumi, see lekkis oktoobris 1972 ajalehtedele Vasabladet Soomes, Dagens Nyheter Rootsis ja Dagbladet Norras.
“Teie otsustate ise, kuid meie hoiatame Euroopa Majandus-ühenduse (EMÜ) eest,” oli Nõukogude liidri Leonid BreÏ-nevi vastus. NSV Liidu peaminister Aleksei Kossõgin soovitas Soomel EMÜ-otsus edasi lükata. Kekkonen katkestas seejärel EMÜ-ga peetavad vabakaubanduskõnelused, Soome tollased tipp-poliitikud üritavad aga siiani kinnitada, et Helsingi oma otsusteks siiski Moskva luba ei oodanud.
Zavidovo leke ärritas selgelt Moskvat, andis aga aluse viis aastat hiljem Saksa ajakirjanduses käibele läinud sõnale finlandiseerumine ehk soometumine, millega tähistati iseseisva riigi kuuletumist suurele naabrile.
Leke tekitas ka tõelise pahameeletormi Soome majandusringkondades, kelle jaoks kaubandussuhted lääne suunas olid eluliselt tähtsad. Vabakaubandusleping suudeti sõlmida kaks aastat hiljem, kui majandusringkondadele lähemal seisnud partei Kokoomus oli vastutasuks nõus presidendivalimiste ärajätmise ja Kekkose ametiaja automaatse pikendamisega.
Memorandumi avalikustanud Vasabladeti ajakirjanik Tor Högnäs suri 1996. aastal, ilma et oleks oma infoallikat paljastanud. Praegune välisminister Erkki Tuomioja, kes oli 1970. aastate alguses noor vasakradikaalne sotsiaaldemokraat ja EMÜ-vastane, tunnistas 1993. aastal ise, et tema andis memorandumi Högnäsile.
Kellelt Tuomioja memorandumi enda kätte sai, ei ole välisminister siiani paljastanud. Äsja ilmunud mälestusteraamatus oletab tollane peaminister Sorsa, et algne lekitaja oli president Kekkonen isiklikult, üritades sedakaudu presidendiametis edasi püsida.
Eesti punane Soome poliitikas
Soomeeestlasest kirjaniku ja poliitiku Hella Wuolijoki tütre Vappu ning 1956. aasta presidendivalimistel Kekkosele kaotanud ekspeaministri Sakari Tuomioja poeg Erkki Tuomioja on sotside ridades üks kõige vasakradikaalsemaid poliitikuid.
Alles kommunistliku bloki SKDL lagunemine 1990. aastate alguses, mis tõi paljud vasakpoolsemad valijad sotside taha, aitas parteis mõjule pääseda endistel vasakradikaalidel, nagu Tuomioja ja praegune president Tarja Halonen. Tuomioja katse sotside parteiliidriks pääseda mullu nurjus, kusjuures ta soovitas Vasakliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Partei ühendamist.
Välisministrina on ta olnud kõige kindlamaid NATO-ga liitumise vastaseid, surudes eelmisel reedel Euroopa Liidu välisministrite konverentsil läbi sõnastuse, mis ei kohusta EL-i liikmeid üksteisele julgeolekutagatisi andma. Eile teatas Tuomioja, et Soome on neutraalne nii kaua, kui tahab, kuigi ka Soomele suudab ainsana julgeolekutagatisi anda NATO.