www.DELFI.ee
"Kalevipojad" Soome laeval
Mobiilifoto: Andres Putting
Soomet ehitatakse ja koristatakse eestlaste kätega. Valdav osa võõrtöölistest elab Soomes, kuid kümned tuhanded sõidavad regulaarselt üle lahe tööle. Nendega tegi reisi kaasa Soome väljaanne Image.
See laevaseltskond on Image'i sõnul jagunenud kaheks. Varakult on reede õhtul check in'i tulnud need, kellele laevareis Tallinna tähendab meelelahutusparadiisi ja kaupade vaba liikumine täis õllekäru, kirjutab Image.
Kui laeva väljumiseni on jäänud vaid mõni hetk, valgub terminali vaiksete reisijate seltskond, kes longib laevale nagu õhtuse tipptunni bussile. Siilisoengutega meestel on õlal suur spordikott, Eestis kodu ja Soomes töö. Neid on nii palju, et ilma nendeta jääksid kaks riiki seisma, kirjutab Image.
Saja tuhande Soomes töötava eestlase piir võib olla ületatud. Lisaks kümnetele tuhandetele pendeldajatele elas Soomes eelmise aasta septembris alaliselt või tähtajaliselt üle 63 000 Eesti kodaniku. Eesti saatkonna statistikas ei kajastu need Soome kolinud, kes ei ole veel uut elukohta registreerinud. Lisaks sellele oli 2012. aasta lõpuks antud 5000-le eestlasele Soome kodakondsus. Eesti rahvaarv on kogu iseseisvuse aja kahanenud. Praegust rändelainet peetakse isegi suuremaks kui Teise maailmasõja aegset, märgib Image.
Laeva ahtribaari leti ääres tellivad Soome mehed jooke nagu ikka reede õhtul Tallinna laeval. Ei tellita ainult õlut, vaid suur toop ja neli sentiliitrit viina, kirjutab Image.
Ööklubi, restoran, kosmeetikapood ja laeva viinapood on soomlaste piirkond. Kõrgemates koridorides vahetub pidu argipäeva vastu. Põrandal magavad rängast töönädalast väsinud Eesti mehed. Kui ei taha raisata lahe teisel poolel ootavat kodust reedeõhtut magamisele, võib tukastada laevas. Kui Soome lastega pered koperdavad üle töömeeste oma kajutitesse, püüavad nad allapoole mitte vaadata.
Ahtritekil on pingid täis mehi, kellel on üks kahest Eesti rahvussoengust – siilisoeng või mütsinoka moodi tukk. Pea kõik on käinud Soomes tööl 5-6 aastat, kirjutab Image.
Keskmine palk oli 2013. aasta kolmandas kvartalis 930 eurot kuus. See on eurotsooni väikseim. Pooled eestlastest teenivad brutopalgana alla 700 euro kuus, samal ajal kui toidukorvi hind on pärast euro kasutuselevõttu Soome omast vaid neljandiku võrra madalam. Madalapalgaliste toimetulekut raskendab veelgi Eesti 21-protsendiline ühetaoline maksustamine, märgib Soome väljaanne.
Pimedal tekil istuvad mehed ütlevad, et Eestis õhutatakse küll ettevõtlusega tegelema, kuid samal ajal on pigistatud silmad kinni tööliste muredele. Sotsialismist on mindud teise äärmusse, kuigi kõik ei saa kuidagi ettevõtjad olla.
Image kirjutab, et töötutele makstakse Eestis sada eurot kuus kõige kauem üheksa kuu jooksul. Pärast seda tuleb ise hakkama saada. Ametiühinguliikumisel ei ole praktiliselt üldse sõnaõigust, sest vaid kaheksa protsenti töötajatest maksab mingi ametiühingu liikmemaksu.
Laeva Tallinna saabudes seguneb terminali koridorides kaks laevaseltskonda. Soomlased kibelevad maale uute baarilettide äärde ja koridoridest end püsti ajanud Eesti töölised kiirustavad perede juurde.
Soome on konkurentsivõimelt maailma kolmas riik, aga kaheeurose tunnipalga eest rabelevaid orjatöölisi on leidunud nii Olkiluoto tuumaelektrijaama kui Helsingi muusikamaja ehitusobjektidelt. Uusimaa haiglapesula allhanketööandja jättis Eesti töötajatele maksmata 24 000 eurot. Espoos koole ja lasteaedu koristanud eestlanna pidi tegema 20-tunniseid tööpäevi.
Pühapäevaõhtune lõhn Tallinna D-terminalis on segu vanast ja uuest. Kui Soome turistid avavad nädalalõpu viimased purgid, matab värske longero lõhn suust tuleva vana viina leha. Eesti mehed sõidavad aga tagasi tööle.
