Eduskunta kaitsekomisjoni liikmed käisid neljapäeval Rootsis ja andsid rootslastele selge signaali, et Soome otsus NATO kasuks on sama hästi kui tehtud. Neljapäeval otsustas parlasment teha ümberkorraldusi ka NATO-arutelus väga tähtsat rolli omavas kaitsekomisjonis. Hiljuti lahkunud Ilkka Kanerva asemel saab komisjoni esimeheks Kokoomuse juht Petteri Orpo.
Soome vaatlejate sõnul on harukordne, et erakonna esimees on ka parlamendikomisjoni juht. Kokoomuse fraktsiooni esimees Kai Mykkänen aga selgitas, et eesmärk on kasutada kogu oma mõjuvõimu, et NATO-ga liitumise protsess edukalt lõpule viia.
Kokoomus on Soome NATO-sse astumist toetanud juba alates 2006. aastast.
Samas lahkub parlamendi kaitsekomisjonist endine Perussuomalaiste erakonna liige Ano Turtiainen, kes on kindlalt NATO-ga liitumise vastu.
Soomlased on läbi arvutanud ka selle, kui palju alliansiga liitumine maksma läheb. Kaitseasjatundjad on ajalehele Helsingin Sanomat öelnud, et see tooks aastas lisakulusid 1-1,5 protsenti Soome kaitse-eelarvest. Selle aasta kaitse-eelarve on veidi üle viie miljardi euro, nii et NATO peale kuluks 50 kuni 75 miljonit eurot.
Ka parlamendile esitatud analüüsis tõdes, et NATO-ga liitumine rahaliselt suurt pingutust ei nõuaks.
NATO riigid on kokku leppinud, et kaitsekuludeks läheb vähemalt kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Soome kaitsekulud on praegu 1,96 protsenti SKP-st ja lähiaastatel see kasvab. Peamine põhjus on uute hävituslennukite ja ka laevade ostmine. Need hanked mõjutavad Soome kaitse-eelarvet kuni 2031. aastani.
NATO-s arvutatakse kaitsekulusid veidi teisiti kui praegu Soomes ehk kaitsekulutuste hulka loetakse ka sõjaväepensionid, sõjaliste kriisiohjamis-operatsioonide palgakulud ja osa piirivalvekuludest. Soome rahandusministeeriumi hinnangul suurendaks nende kulude lisamine kaitseelarve osakaalu SKP-s kohe 0,2 protsendipunkti võrra.
Kauppalehti märgib oma juhtkirjas, et liikmesriigi kulutused koosnevad otsestest kuludest nagu näiteks osalemine NATO ühises eelarves ning esindajate saatmine Nato sõjalistesse juhtimis-struktuuridesse. Uut NATO taristut, nagu näiteks baase, ei ole lehe hinnangul tarvis rajada.
Arvestada tuleb aga ka kaudsete kuludega: näiteks sellega, et liitumisprotsess toob kaasa Soome ja Venemaa suhete pingestumise. Venemaa on juba mitmeid ähvardusi loopinud, nii et ka parlamendile esitatud analüüsis tõdetakse, et Soome peaks end kindlustama ulatusliku mõjutustegevusega kaasnevate ohtude vastu ja arvestama pingete kasvamisega Soome ja Venemaa vahelisel piiril.
Soome kaitsevõime põhineb suuresti ulatuslikul reservil ja ajateenistusel, mis on odavam kui sama võimekusega kutselise armee ülal pidamine. NATO riikidest on vaid vähestel palgakulude osakaal kaitse-eelarves nii väike kui Soomel.
Helsingin Sanomat toob näiteks, et Portugalis läheb 64 protsenti kaitse-eelarvest personalikuludeks, Soomel vaid 32 protsenti.
Seda, kui palju tuleks sõjaväelasi juurde palgata, on raske hinnata: tõenäoliselt on vaja NATO ühise väejuhatuse koosseisu saata 80-100 inimest, kellest osa on tsiviilisikud.
YLE küsitletud asjatundjad lisasid, et NATO-ga liitumine looks Soome ohvitseridele uusi karjäärivõimalusi ja see võib personalivajadust mõjutada. Nagu ka see, kui NATO operatsioonide arv suureneb ja nii mõnedki ohvitserid hakkavad neis osalema.
https://www.err.ee/1608573143/...
