Soome ajalehe
Iltalehti põhjal valmistub Soome taotlema NATO-ga liitumist.
NATO-ga liitumist taotletakse välis- ja julgeolekupoliitika ministrite komisjoni (TP-Utva) koosoleku täiendustes oleva lisaklausliga, kus president ja TP-Utva saavad edastada oma seisukoha parlamendimenetluse ajal. TP-Utva koosoleku otsusele eelneb ka fraktsioonide esimeestest koosneva töörühma teade Niinistöle ja Marinile, et NATO-ga liitumisele on olemas parlamendi enamuse toetus.
Iltalehti allikate teatel teeb TP-Utva otsuse NATO-ga liitumise suhtes ära mai alguses. Samas on võimalik taotleda NATO-ga liitumist juba aprillikuu jooksul.
Soome liitumise NATO-ga peavad omakorda heaks kiitma kõik liikmesriigid. Kui kõik liikmesriigid on oma nõusoleku andnud, siis kutsub NATO peasekretär kandidaatriiki NATO-ga ühinema.
Soome president Sauli Niinistö teatas märtsi lõpus, et arutas NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga alliansi uute liikmete vastuvõtmise põhimõtteid ja protseduure.
Soome liitumisel NATO-ga oleks Eesti sõjalise kaitstuse osas võtmetähtsusega roll, see muudaks otsustavalt olukorda nii merel kui ka õhus, märkis Eesti reservkolonelleitnant ja Riigikogu liige Leo Kunnas.
"Soome liitumine NATO-ga mõjutaks meie olukorda otsustavalt. See oleks meile väga suure strateegilise tähtsusega sündmus. Õhu- ja meresõja osas muutub pilt väga palju paremaks," ütles Kunnas ERR-ile.
Kunnase sõnul annaks Soome NATO-sse astumine uue perspektiivi liitlastega mereühenduste pidamiseks ja tugevdamiseks, seda olukorras, kus Balti riikide maismaaühendus on Suwalki koridori tõttu ohustatud. "Seda oleks vaja teha ainult üle Soome lahe. Ja Soomel on arvestatav laevastik. Liitlaste võimalused seda mere ühendust üleval pidada muutuvad palju paremaks," rääkis Kunnas.
Kunnas märkis, et Soome NATO-s mõjutaks olulisel määral ka õhuruumi. "Kui Soome on NATO liige, saab Soome lennuvägi meid sisuliselt viivitamatult toetada. See muudaks kardinaalselt kogu õhusõja pilti, sest meile õhutoetuse andmise võimalused paranevad otsustavalt. Seda saab siis teha nii Soome õhuvägi kui ka liitlased. Lisaks sellele, et liitlased toovad hävituslennukeid Balti riikidesse, saavad nad neid tuua ka Soome territooriumile," lausus Kunnas.
Kuigi pikas perspektiivis muudaks Soome liitumine NATO-ga Balti riikide, aga eriti just Eesti julgeolekupilti oluliselt paremaks, võib Kunnase hinnangul lähiperspektiivis see tuua kaasa Venemaa provokatsioone just Balti riikides.
"Soome vastu on Venemaal raske midagi ette võtta, aga see võib tõsta seda tõenäosust, et ta võib püüda provotseerida midagi Baltikumis. See ei pruugi olla otseselt sõjaline, aga ka väiksema ulatusega relvastatud sisekonflikti provotseerimine on Venemaale jõukohane," ütles Kunnas.
"Me peame selles olukorras olema valmis provokatsioonideks meie suunal," lisas ta.
