Paavo viibis seekord Eestis seoses oma isa, kpt.ltn. J. Loosbergi urni viimisega (matmisega) sünnimaa mulda, mida tehti riiklike austusavaldustega. J. Loosberg oli Eesti Mereside asutaja ja selle ülem kuni 1934. aastani, misjärel ta siirdus pensionile. Kpt.ltn. J. Loosberg oli kaugesõidukapten ja Vabadusrist I/3 kavaler.
Paavo Loosberg viibis oma reisi käigus ka Tallinna Vabaduse väljakul, kus Võidupüha ja Maakaitsepäeva ürituste raames toimus Eesti, Soome ja Läti sõjaväeorkestrite kontsert, kuhu toodi Torist võidutuli, mis saadeti edasi Tartusse ja millest süüdati tõrvikud laialisaatmiseks üle kogu Eesti.
Kaheksast selle kuu sünnipäevalapsest oli kohal ainult Frieda Vihma, kes tänas heade soovide eest ja kellele lauldi sünnipäevalaul. Samuti sünnipäeva tähistanud Heino Kivi oli saatnud kirjalikult ühe oma elu „magushapu“ mälestuskillu Soomes viibimise ajast, kus ta kohtas Taavettis kaunist soomlannat, kellega koos sõideti jalgrattal tantsupeole. Heino oli seal ainuke eestlane, äratades tähelepanu oma valgeääreliste õlakutega. Tagasiteel lõhkes jalgrattakumm ja Heino oli sunnitud ratast barakkideni käekõrval vedama. Kohale jõudes ootas teda pahandus, talle heideti ette riigi vara lõhkumist ja karistuseks võeti linnaluba Taavettisse. Et sealt liiguti peatselt edasi Niinisalosse, ei õnnestunud Heinol enam kunagi kohata seda soome kaunitari.