Poolsada aastat soomepoiste tegevust Kanadas

Ligi kolmkümmend aastat on soomepoiste raamaturiiulit kaunistanud Evald Uustalu ja Rein Moora suurteos „Soomepoisid“, mis ilmus Hannes Oja kaastegevusel Torontos 1973.a. Selle teose eesmärgiks oli valgustada Teise maailmasõja aegset eesti vabatahtlike liikumist Soomes ning nende võitlusteekonda nii Soomes kui ka pärast Eesti pinnale tagasi saabumist.

See raamat oli hiljem aluseks ingliskeelsele tõlketeosele "For Freedom Only". 1997.a. ilmus soomepoiste lühielulugude raamat tiitliga „Vabaduse eest“. Selle teose kaante vahele on koondatud 3333 Soome armee, merejõudude ja üksikvõitlejate lühielulood.

Seega on antud põgus ülevaade eestlaste panusest Soome jätkusõjas ja osalejate lühielulood. Eespoolmärgitud teoste õhutusel tekkis Soomepoiste Klubi Torontos teisipäevastel kokkutulekutel idee välja anda raamat, mis kirjeldaks Kanadas elavate soomepoiste tegevust. Klubi peakoosolek 14. detsembril 1999.a. kiitis heaks Hannes Oja ettepaneku välja anda Soomepoiste Klubi Torontos 50. aasta juubeli tähistamiseks raamatu, mis annaks ajaloolise kokkuvõtte klubi tegevusest.

Juba samal koosolekul valiti raamatu toimkond koosseisus: Hannes Oja (tegevtoimetaja), Valdu Lillakas (toimetaja), Paavo Loosberg (tehniline kujundaja), Paul Rabisson (materjalide koguja) ja Johannes Vihma (fotode koguja). Klubi esimehe Ylo-Mark Saare ülesandeks jäi majanduslike vajaduste korraldamine. Toimkond asus tööle aprillis 2000. Esimeseks sammuks oli soomepoiste poole pöördumine kaastöö ja fotode saamiseks.

Ettenähtud kuupäevaks oli toimetaja kaustas ainult kolm käsikirja. Tuli asuda isiklike kontaktide loomisele, mis ka paremaid tulemusi andis. Saabusid käsikirjad Paul Rabissonilt, Johannes Vihmalt ja mõnelt teiselt. Vahepeal võeti vastu toimetaja poolt esitatud raamatu raamkava, mis koosneb põhiliselt kolmest osast ja nimelt: 1) Soomepoiste Klubi 50 tööaastat, 2) lühikirjeldused tähtsamatest üritustest, 3) eluloolised kirjeldused meestest, kes on olnud klubi töös eriti viljakad. Toimetaja V. Lillakas asus artiklite koostamisele, kasutades algallikana kohale saabunud käsikirju, kohalikke eesti ajalehti, ajakirja „Põhjala Tähistel“ jm. Raamat on kavandatud 200 leheküljelisena, milles rohkem kui 50 fotot. 8. augustil aastal 2000 toimunud toimkonna koosolekul selgus, et eeltööd arenevad aeglaselt põhjusel, et aasta 2000 on olnud meie organisatsioonidele väga tegevusrikas, seda eriti samal suvel toimunud ESTO näol. 6. detsembril 2000.a. toimunud toimkonna koosolekul andis toimetaja ülevaate raamatu arengust, millest selgus, et trükivalmis on umbes 60 protsenti raamatu sisust. Olgugi, et raamatu tiitliks on „Soomepoisid Kanadas“, on selles kirjeldusi ja nimekirju ka USA-s asuvatest relvavendadest.

Aasta 2001 algas Soomepoiste Tallinna Meeskoori vastuvõtmise tähe all, mistõttu raamatu koostamine jäi tagaplaanile. Kuid seda elavamaks muutus tegevus aasta lõpul ja järgneva aasta jaanuaris-veebruaris. Tegevtoimetaja Hannes Oja kujundas raamatu ja saatis trükikotta. 25. märtsil 2002 peeti Toronto Eesti Majas toimkonna koosolek, kus esimees andis igale osavõtjale värskelt valminud raamatu. Olgu siinjuures veel märgitud, et kaunis kaanekujundus oli Peeter Kaupsilt ja Paavo Loosbergilt. Korrektorid olid Ellen Oja ja Ene Tamm.

„Soomepoisid Kanadas 50“ ilmumise puhul on Soomepoiste Klubi Torontos esimees Ylo-Mark Saar oma saates andnud raamatule erilise hinnangu sõnadega: Klubi juhatus loodab, et see juubeliteos kujuneb soomepoistele mälestuste salveks, meie sõpradele ja teistele lugejatele ajalooliseks allikaks, sest siin on kirjas Kanada soomepoiste püüdlused ja saavutused, esmalt pagulastena ja nüüd väliseestlastena. See on ka lugu meestest Kanadas, kelle vankumatu vabaduse iha ja usk meie rahva vabadusse ja iseseisvasse Eesti riiki on kandnud neid terve elutee. Soomepoiste tihedad sidemed soome veteranidega ja soomlastega, samuti soojad sidemed soomepoistega Rootsis ja Eestis on olnud aluseks soomepoiste liikumise ajaloo selgitamisel ja säilitamisel. Lugeja saab selgust meie ühisest tööst EV Presidendi Lennart Meri sõnadest 1994.a. soomepoistele: „Eesti Vabariik ulatab teile, sõjamehed, tänulikult oma käe. Sündigu sellest põlvkondade tugevast käepigistusest tahe olla sarnane, tahe ohverdada ennast vabaduse eest, tahe ühiste jõududega taastada Eesti Vabariik naervaks, suuremeelseks ja õiglaseks riigiks!“

Märkmed: