Ülo Sipsaka viis soomepoisid klubi juunikuisel koosviibimisel mõtteliselt lähedale küüditamise sündmusele, tehes seda oma isa Tõnu Sipsaka kohta käivate ENSV Julgeolekukomitee (NKVD) dokumentide põhjal.

Isa süüdistusega toimik pärineb NSVL NKVD Sverdlovski uurimisosakonnast, olles arvele võetud 1960, revideeritud 1962 ja uuesti 1971. aastal.
Toimik sisaldab dokumentide loetelu, tõendi arreteerimise aluse kohta, varanduse nimekirja, väljavõtte tunnistaja Lattiku ülekuulamise protokollist, väljavõtted „Isamaaliidu“ liikmete nimekirjast ja tunnistaja Randlepa ülekuulamise protokollist; samuti surmaakti ja teatise kohtu-uurimise lõpetamise kohta.

Selgub, et Tõnu Sipsaka arreteeriti 14. juunil 1941 NSVL Riikliku julgeoleku rahvakomissari direktiivi alusel Balti vabariikide puhastamise kohta nõukogudevastasest elemendist ning selle on allkirjastanud uurimisosakonna juhataja Jakobson 29. 03. 1942 Sverdlovskis.

Toimikus on 14. juunil 1941 koostatud täpne vallas- ja kinnisvara nimekiri, mis kannab ka vara omaniku T. Sipsaka allkirja.

Järgneb väljavõte tunnistaja Kalju Lattiku ülekuulamise salajasest protokollist 8. juunist 1941. Selles on öeldud, et Sipsaka on jõukas talupoeg; et ta osales kodanliku Eesti Vabariigi organisatsioonide tegevuses; et ta oli Vajangu vallas „Kaitseliidu“ kompaniiülem ja vallasekretär, kus suhtus jämedalt (või jõhkralt) töölisklassi.

Täiesti salajaseks on tunnistatud ka Järvamaa NKVD voliniku väljavõte kontrrevolutsioonilise organisatsiooni „Isamaaliit“ liikmete nimekirjast, mida säilitati ENSV Järvamaa maakonna NKVD osakonnas.

Toimikus on veel teisegi tunnistaja, Aleksander Randlepa ülekuulamise protokoll 4. juunist 1941, mille kohaselt Tõnu Sipsaka olevat andnud minevikus välja revolutsioonimeelseid inimesi. 1917-18 aidanud ta Vajangu vallavanemana aktiivselt Saksa okupatsioonivägedel üles otsida töölisrevolutsionääre. Eesti kodanliku valitsuse ajal oli tal suur talu, kus kasutas palgalist tööjõudu. Muuhulgas on öeldud, et Sipsaka suhtub „vaenulikult töölisklassi ja ootab riigipööret“.

Järgneb Põhja-Uurali 4. valitsuse Balaku meditsiinipunkti ülema poolt 20. okt. 1941 koostatud akt selle kohta, et Sipsaka, Tõnu Gustavi p., kes oli saabunud ravile 19. okt. 1941 suri laatsaretis 60-aastasena. Akti kohaselt saabus surm südametegevuse lakkamise tõttu.

Selle dokumendi alusel kirjutas Sverdlovski NKVD valitsuse ülem 31. märtsil 1942 järgmise esildise kohtu-uurimise lõpetamiseks: „Sverdlovskis 1942. a. 29. märtsil. Mina, NKVD valitsuse uurija Tetenev, läbi vaadanud toimiku Nr. 09861 Sipsaka, Tõnu Gustavi p. süüdistuse kohta, teatan: 14. juunil 1941, vastavalt NSVL NKVD direktiivile Eesti Vabariigis oli arreteeritud ühiskonna vastane nõukogude element Sipsaka, Tõnu Gustavi p., kes oli eeluurimise ajal NSVL NKVD Põhja-Uurali laagris vahi all, suri 20. okt. 1941. vastavalt Vene VFSV kriminaalkoodeksi paragr. 4 nr. 1. Teen ettepaneku Sipsaka, Tõnu Gustavi p. kohtu-uurimine lõpetada.“

•
Koosviibimise teises osas tähistati relvavendade Peeter Kaupsi ja Edgar Walki 80. sünnipäevi. Hüüti elagu, söödi kringlit ja torti kohviga. Mõlemad juubilarid on juhatuseliikmed.

Arutati ka soomepoiste liikumise 60. aastapäeva tähistamist 26. oktoobril Peetri kirikus. Piduliku sündmuse puhul kavatsetakse kodumaalt siia kutsuda mõni ajaloolane päevakohase kõne pidamiseks. Vahepealsetel kuudel toimuvad tavakohaselt teisipäevased kokkutulekud.

Märkmed: