Soomepoistele tavaks kujunenud koosviibimisele iga kuu teisel teisipäeval kogunes seekord ligi 30 osavõtjat, mis nende keskmise vanusega (ca 88) moodustab mõtlemapaneva vanuse. On tihti küsitud, mida te seal iga kuu teete?

Sellele võib lihtsalt vastata: see kooskäimine aitab hoida omavahelisi tihedaid sidemeid; või veedame koos vanaduspäevi, tuletades meelde kadunud noorust. Või aitame tasuda tillukese osa Eesti Maja kuludest.

Kuid kõik ei piirdu sellega. Saame informatsiooni kodu-Eestis sündivast nüüd ja minevikus ja kui võimalik — tulevikus. Tähistame iga mehe või naise sünnipäeva. Sünnipäevalastest olid novembrikuus kohal üks nooremaist — klubi esimees Ylo-Mark Saar (85) ja teine vanematest — August Pertman (90). Eestist tõi vaimulik Vello Salolt tervitusi Joh. Vihma. Vellol täitus hiljuti 85. eluaasta.

Selle päeva peasiht oli meelde tuletada Esimese Maailmasõja lõppu, millest andis sisutiheda ülevaate Paavo Loosberg. On ju põlvkond, kes olid selle sõjaga tegevuses, juba kadunud. Järg jõuab varsti II Maailmasõjast osavõtjate kätte. Huvitav oli kuulata möödunud aegadest, mida käesolevad põlved tunnevad suuremalt osalt ainult kirjavara kaasabil. Toon siin lühikese kokkuvõtte Paavo Loosbergi ettekandest.

Sõda algas 1914 ja lõppes 11. novembril 1918, mil kirjutati alla vaherahu liitlaste ja sakslaste vahel. Eesti mehi mobiliseeris Venemaa umbes 100,000. Neist meestest paljud langesid, kuid nende kohta, kes langesid, leidub andmeid vähe. Kinnitame rinda punase mooniõie koos kanadalastega ka nende mälestuseks, ütles Paavo.

Eestile algas oma sõda — Vabadussõda. Vähem kui üks kuu peale Esimese Maailmasõja lõppu (28. nov.1918). Eesti vägede juhtkonna moodustasid peamiselt I Maailmasõja ohvitserid — veteranid. Vene-Jaapani sõjast osavõtt aitas neid sõjamehe karjääris ja paljud olid jõudnud vanem-ohvitseride aukraadini. Toimetati ka keskkooli lõpetanuid Sõjakooli ohvitseride kiirkursustele, kuna Vene Sõjavägi vajas väga nooremat juhtkonda.

Kui Vene tsaar tõugati troonilt 1917, algas Vene riigi lagunemine. Vene valitsuse juht Kerenski andis 1917 märtsikuu alguses loa vähemusrahvustel rahvusväeosadesse koonduda, mida ka eestlased kasutasid. Kui veebruaris 1918 Saksa väed vallutasid Eesti, oli siia kogunenud umbes 2000 eesti ohvitseri ja 35,000 sõdurit. Moodustati rahvusväeosad, kes aitasid nüüd säästa suure hulga tsiviilelanikke rüüstavate Vene vägede käest. Eriti toimus talude ja mõisate hävitamine Lääne- ja Harjumaal. Rahvusväeosade kaitse andis võimaluse ka Eesti Vabariigi väljakuulutamiseks.

Aeg on teinud oma töö. Esimese Maailmasõja veterane ei ole enam elus. Veteranide päevaks on kujunenud 11. november. Anname oma tunnustuse I ja II Maailmasõja veteranidele ja kõigile neile, kes relv käes, oma kodu ja kodumaad on kaitsnud ja teevad seda nüüdki võõra vägivalla vastu, lõpetas Paavo.

Peale aktuslikku osa siirduti kohvikusse, kus sünnipäevalaste poolt pakuti söödavat ja klubi poolt joodavat (kohvi). Söögipalve ütles Asta Kaups. Järgmine koosviibimine toimub detsembrikuu teisel teisipäeval koos eestipäraste jõuluroogadega.

Lahkuti rõõmsas meeleolus. Tuju tõstmiseks aitas kaasa ka ilmataat, andes novembris maikuu ilma. Kuid kusagil südamesopis kajasid Paavo poolt lausutud sõnad, tuletades meelde meie rahva rasket saatust.

Märkmed: