Soomepoisid sügisesel koosviibimisel
21 Nov 2008 Hannes Oja
Soomepoiste Klubi sügisene kokkutulek peeti Eesti Majas 11. novembril samaaegselt Kanada sõdades langenute mälestamisega. Nendega koos mälestati ka Eesti Vabadussõjas langenuid.
Rääkides klubi tegevusest märkis esimees Ylo-Mark Saar, et Soome Veteranide Liit vajab teateid meie liikmete võimalikust abi vajadusest. On saadud kutse uue Soome saadiku Risto Piiponeni vastuvõtu kontserdile 29. novembril. Soomepoistel on ühine jõululõuna teisipäeval, 9. detsembril. Ene Tamm koostab söögisedeli, selleks on vajalik eelregistreerimine — hel. E. Tamm, tel. 416-484-8399.
Järgnes kahe liikme sünnipäevade tähistamine. Esimees nimetas ühe sünnipäevalise nime: August Pertmann, jättes teise nime märkimata, kelleks oli kauaaegne esimees Ylo-Mark ise. Märgiti veel väljaspool Torontot olevaid sünnipäevalisi, kellele kõigile hüüti kolmekordne „ta elagu!“. Sõna võttis äsja kodumaalt saabunud õpetaja Ants Tooming, kes märkis, et ta tunneb rõõmu pärast Torontost eemalolekut jälle siin olla ja palus õnnistust meie eludele.
Pärast sööki said sünnipäevalised sõna, et enese elukäigust rääkida. A. Pertmann meenutas rasket õnnetust, mis tegi ta pikemaks ajaks töövõimetuks. Y.-M. Saar rääkis oma elukäigust Kanadas, kuhu ta tuli 1947. aastal, kui siia võeti vallalisi mehi ja naisi. Kõrgem kooliharidus oli tollal pigem rohkem takistuseks kui soodustuseks. Mehi vajati metsatöödele, nelja kuu pärast anti uus võimalus minna Nipigoni järvele palgiparvetuse-tööle. Seejärel uus võimalus minna kullakaevandusse elektrikuks, kuhu Ylo-Mark läks ja jäi pikemaks ajaks, pääsedes sealt ülikooli, kus õppis elektriinseneriks. Õpingute kestel andis üks vanem kanadalane nõu, et siin ei saa enne korralikku tööd, kui sa ei räägi korralikku inglise keelt. Seda nõuannet on Ylo-Mark kuulda võtnud järgnevail töö- ja õppekohtadel nii Kanadas kui välismail.
Märkmed: