Võidupüha hakati tähistama kindral Ernst Põdderi käskkirja alusel, millega kohustati Pärnu ja Viljandi maakondade kaitseliitlasi ja linnapäid heiskama lipud Võnnu lahingu tähistamiseks. Sellest kasvas välja Võidupüha austamine ja tunnustamine. Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934.
Toon allpool lühikese kokkuvõtte Paavo Loosbergi loengust Soomepoiste kokkutulekul.
Ajaloo käigus juhtub sageli, et sündmusi ja nende põhjusi mäletatakse erinevalt, või mis veelgi halvem – suvaliselt valitud seiku ja dokumente ning nende põhjusi mäletatakse erinevalt –, mis annab juhtunust väära kujutluse. See maksab ka Landeswehri sõja kohta.
Saksamaa kaotas liitlastele I maailmasõja 1918. a novembris. Eesti Vabadussõja ajal toimus Pariisis rahukonverents. Liitlaste suhtumine Vene poliitikasse oli maksev ka piiririikide suhtes.
1919. a algul vallutasid kommunistlikud jõud Riia ja suurema osa Lätist. Punaste vastas võitles läti vabatahtlikke ning peamiselt Liivi- ja Kuramaa baltisakslastest koosnev Landeswehri väeüksus ja Rauddiviis. Veebruaris 1919 määras Saksa valitsus selle üksuse juhiks kindral v. d. Goltzi, kes seadis üksustes logisema hakanud korra jalule. Rauddiviisi oli kokku kogutud vabatahtlikke üle kogu Saksamaa.
Kõik Eestis ja Lätis asuvad bolshevike vastased väed allusid liitlaste vaatlejatele, kes omakorda allusid Rahukonverentsile. Viimane oli otseselt mõjutatud Ameerika, Inglise ja Prantsuse valitsuste poolt. Nende peasihiks oli lõpetada Vene kodusõda. Von der Goltzi soov oli aga taastada monarhia Venemaal, mistõttu ta astus ühendusse Vene valgetega. Eesti väejuhatusel olid need asjad teada. V. d. Goltz saatis lennuki oma esindajatega ühendust võtma Põhjaarmeega. Eestlased said lennuki Narva taga kätte ja said nii teada ka v. d. Goltzi paanidest.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Läti valitsus arreteeriti, peaminister Ulmanis aeti pakku. Moodustati uus valitsus pastor Niedra juhtimisel. Sellele valitsusele „üüriti“ 18. Rauddiviis kaheks nädalaks ja öeldi, et nüüd vabastavad lätlased Lätit. Levis kuuldus, et kui v. d. Goltz annab löögi Eestile lõunast, teeks Põhjakorpus seda idast. Põhjakorpuse mehed loobusid, sest nad soovisid Peterburgi vallutada.
Lätis tegutses kaks valitsust. Ulmanise valitsusele andis juhiseid liitlasvõim; tema kinnitas omakorda Läti Rahvanõukogu ja tema pool olid Läti ühendatud relvajõud. Eesti valitsus tunnustas ainult Ulmanist peaministrina. Pastor Niedra valitsust pooldas militaar- ja tsiviilvõim (Saksa). Landeswehri ülem major Fletcher andis käsu Riiast põhja suunas eestlaste vastu liikuda. Sellele oli mitmeid vastuhääli, aga kindral v. d. Goltz ja Fletcher ei võtnud neid kuulda.
2. juunil kohtus Landeswehr esmakordselt Põhja-Läti brigaadi ja Eesti vägedega. 5. juunil jõudsid Landeswehr ja Eesti armee Ramotski all tulejoonele. Landeswehr laskis õhku Amata raudtee silla ja vahetas välja Võnnus asuva Läti polgu. 6. ja 8. juunil ründas Eesti armee uuesti Võnnut, aga löödi tagasi. Siis sekkus toimuvasse liitlaste esindaja ja 10. juunil algas vaherahu.
Nüüd algas märgukirjade vahetus. Laidoner teatas oma käskkirjas, et meie esimest lasku ei lase, kuid pidage meeles, et võitleme oma igivaenlase vastu. Inglise kindral Goughile vastas v. d. Goltz, et tema on Saksa kindral ja võtab käske vastu ainult oma ülemustelt.
Vaherahu läbirääkimisi jätkati 13. juunil ja liitlaste esindaja määras vaherahu kestvuse 20. juunini. Aga sakslased alustasid 19. juunil pealetungi. 20. juunil algas nende pealetung Hintsenberg-Roopa-Stolbeni suunas ja järgnes ka Võnnu-Volmari suunas. Pealöök tuli 21. juunil Võnnust kirdes ning idas Lindenhofi ja Ronneburgi vahel. Alguses oli sakslastel edu. Soomusrongide dessantüksused ja raudteel kohale tulnud Kuperjanovi partisanid sundisid sakslased põgenema, mis ei peatunud enne kui Riia väravate all.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kindral Põdder oli sakslaste taktikat õigesti mõistnud ning hoiatanud ette tähtsamate tugipunktide ülemaid. Võnnu lahingu võidu puhul peetigi kindral Põdderi käsul Pärnus ja Viljandis kaitseliidu paraade ja lehvisid sini-must-valged lipud. (Paavo Loosbergi loeng on täispikkuses toodud EWR võrgulehel)Juunikuu sünnipäevalapsi oli Põhja-Ameerikas meil kokku seitse, neist olid kohal kaks – Erna Tigane ja Helgi Seim. Palju õnne! Nagu ikka, oli sünnapäevalaste poolt Eesti Maja kohvikus kaetud kohvilaud. Lõbus koosviibimine kestis mitu tundi. Lahkuti teadmises, et järgmise kuu teisel teisipäeval kohtume jälle.
P.R.
Juunikuu sünnipäeva pühitsejad Erna Tigane ja Helgi Seim.
